Kes ei tööta, see ei söö

Tüdrukud küpsetavad köögis mulle homseks kooki(minu suurel ning ainsal nõudmisel) ja mind käsutati magamistuppa kuldsesse üksindusse.

Mõtlesin, et ongi hea võimalus teile meie tööst rääkida.

Niisiis. Farmis on võimalik kahte sorti tööd teha.

Field Girls. Ehk siis korjajad. Kõik on iseenesest tegelt väga lihtne. Töö algab kell 7 hommikul. Viis minutit enne seda saavad kõik lao juures kokku ja edasi stardidakse ühe-kahe autoga põllule(mis asub tegelt vaid mõne minuti kaugusel).

Kätte torkad kummikindad, näpuümber kummid, millega punte kinni vihud. Kõhule seod ka koti, kuhu taskusse topid veel hunniku kumme ja mõned tagavara kindad.

Põllul on masin, kus umbes 8-10 kohta. Enamus tüdrukuid saavad istuma, mõned vaesekesed peavad masina tagant korjama.

Nagu ma juba ütlesin, on töö kerge. Istud liikuval masinal(mis oli kunagi tegelt hoopis tubaka korjamis masin), korjad oma vaolt basiilikut ja sead need puntidesse. Väikesed pundid on umbes 80 grammi ja suured 120 grammi. Kaalumine käib umbes käe järgi. Teed pundi valmis, paned kummiga kinni, viskad kasti ja alustad uut. Ning nii päev otsa. Koos korjajatega on põllul ka vanem ülemus. Paks, kuri, virisev ja vanduv itaallane, kelle vingumine ja karjumine teeb oleku aeg-ajalt üsna ärevaks.

Päeva jooksul on kaks pausi ja lõuna. Pausid on Aussimaal smokod. Esimene smoko on kell 9. Pausi ajal saab juua teed või kohvi, mille üks tüdrukutest valmistab. Küpsist saab ka ! Puhkust on 10 minutit ning seejärel jätkub töö. Lõuna on kell 12, tund aega. Selleks sõidedakse koju ja viis minutit enne tööd saadakse jälle lao juures kokku. Teine smoko on kell 3, jällegist tee-kohvi-küpsis kümneks minutiks ning töö võib jätkuda.

Mõned tüdrukud saadedakse aga shedi ehk lattu tööle. Nii on minustki saanud sealne töötaja. Õnn või õnnetus, kuidas võtta.

Shedi töö on stressirohkem, kiirus on oluline ning teha tuleb mitmeid erinevaid asju. Samas möödub ka aeg rutem.

Päev algab nagu teistelgi kell 7. Esmalt tuleb teha erinevaid ettevalmistusi pakkimiseks. Näiteks kaste teha. Väikestele kastidele tuleb mustad prügikotid sisse toppida ja nõnda neid virna laduda. Suured tuleb esmalt ära tembeldada vastavalt tellijale ja seejärel kokku voltida. Kaste peab päevas ikka omajagu vorpima. Hea, et und neist kastidest ei näe.

Lisaks on vaja ühe poeketi kiledele kuupäevi külge kleepida ja veel nipet-näpet, et pakkimine hiljem sujuvalt edeneks.

Mingi hetk hakkab basiilik põllult sisse tulema(selleks on eraldi töötaja, ainus mees kusjuures, kes autoga põllu ja lao vahet sõidab ja basiilikut toob) ning sealt algabki edasi-tagasi jooksmine. Basiilik on vaja lõikurisse toppida, sealt veereb see vette ning seejärel topid nad korvi, pistad pesumasinataolisse masinasse, mis suurema vee välja “peksab”. Sealt edasi peab need suurte trollide(sellised suuured rauast käsikärud , millel on üks ratas ja käepidemed ) peale laduma, 120 punti ühele. Sealt edasi tassid trolley puhurite alla, kus basiilik lõplikult kuivab ning edasi juba külmruumi, et taim maha jahtuks. Ja nii uuesti ja uuesti ja uuesti. Suurte puntidega on natuke lihtsam. Suured käivad vaid lõikuri alt läbi(kus siis varred lühemaks ja ühtlaseks lõigatakse) ja sealt otse trollile ning kohe külmruumi.

Kui esimesed alused on külmad, hakkab pihta pakkimine. Esmalt topid pundid kiledesse, siis laod kasti ja olenevalt transpordiviisist peab kastid omavahel kinni teipima või siis kohe euroalusele laduma. Lisaks nõuab üks poekett kinni teibitud kilesid, sel juhul on enne kasti toppimist veel vaja kõik kiled pealt kinni teipida. Kõige tüütum tegevus üldse kogu selle pakkimise juures!

Ja vot nii pakitakse tuhandeid punte päevas. Tööpäeva pikkus oleneb alati tellimustest. Kõik päevad on erinevad.

Üks tüdruk(loe mina) hoolitseb ka smokode eest. Põllusmoko peab valmis tegema(loe tassid pesema, küpsised karpi, tsekkima, et piisavalt kohvi, teed ja suhkurt on ning termosesse kuuma vee laskma) u 15 minutit enne pausi ning selle põllule autojuhiga saatma. ( Kogu see kupatus on ühes kastis) Seejärel valmistama laotöötajate joogid ja need köögist välja tassima ja smokot kuulutama).

Laos peab alati busy busy näima/olema. Kui midagi teha pole, peab leidma midagi teha. Nii olemegi viimasel ajal näiteks koristanud ja kraaminud ja topelt ettevalmistusi teinud.

Shedi tööpäevad on tavaliselt pikemad kui korjajatel.

Kui põllul on tavaliselt vähemalt 8 inimest, siis laos on meid enamuselt 3. Üks kohalik neiu, mina ja noorema ülemuse naine.(Et segadust vältida. Meil on pm 2 ülemust. Too vanem ja kurjem, ning tema poeg, kes tasapisi võtab firmat üle) Varem oli veel üks tüdrukutest koguaeg laos, aga kuna viimasel ajal pole tellimusi nii palju, saab ka kolmekesi hakkama. Või isegi kahekesi. Ja isegi üksi! Ehk siis. Kui tellimusi vähe ning põllutüdrukutel jääb tempost puudu, saadedakse ka mind natukeseks appi korjama. Pärast korjamist lippan aga tagasi lattu ja toimetan seal edasi. Vahest on aga vastupidi. Kui meil jääb kätest puudu, kutsume põllult kellegi lattu appi.(enamasti on selleks Maris)

Või nagu laupäeval! Olin laos täiesti üksipäini. Millegi pärast ei olnud ei kohalikku ega ka bossi naist tööl. Minu õnneks olid tüdrukud põllul aeglased ja sain hakkama küll. Pärast põllu lõpetamist palusin Marise appi, et saaks viimase kärud kiiremini pakitud.

Kumb töö siis ikkagi parem on ? Kuidas võtta. Ühest küljest ladu, sest aeg möödub kiiresti, teed erinevaid asju ja istumise asemel oled pidevas liikumises. Rääkimata sellest päikesest ja kuumusest, mis põllul kimbutab. Või hoopis vihm!!!

Teisalt aga põld. Sa teedki seda üht kindlat asja ja vastutad vaid selle eest, et pundid oleks ilusad ja õiges mõõdus(mis pole aga kunagi nii! KÕIK pundid on nii erinevas kaalus ja mõõdus. Kõigil on oma “käekiri”)Noh, kiire pead ka olema. Ei mingit uimerdamist.

Kui poleks veel seda kurja itaallast, oleks korjamine lausa lust!!!

Vot nii kulgevad siis meie tööpäevad. Tööpäevad, mis pole kunagi vennad. Ühel päeval on tööd paariks tunniks, teisel aga kümneks.

Aga töö teeb ju ahvist inimese ja päike Mairist neegri !