First day at work

Niisiis, täna oli mu tõeline esimene tööpäev. Kuigi seda ka vaid poolekoormusega, sest J on siin ja see nädal ongi mõeldud selleks, et ma õpiks ja harjutaks ja harjuks.
Milline näeb siis välja minu tüüpiline tööpäev ?
Hommikul kell 6.30 alustan. Selleks ajaks pean alla minema, sest tavaliselt läheb M siis üles end korda seadma ja 7.30 läheb ta tööle.
Kõige pealt pean H'le süüa andma, kui ta pole veel söönud. Siis ärkab A üles, talle süüa andma. Siis H'd vannitama, aitama tal riidesse panna, juuksed sättida, hambad pesta. Ning kontrollida nende kotid üle, et seal oleks kõik vajalik sees ja mittevajalik väljas. Pakkima nende lõunad kokku ning kontrollima, et voodid oleks tehtud, asjad ära pandud. Kell 8 peaks me omadega enam-vähem valmis olema ja kell 8.15 seame sammud kooli. Õnneks on kooli vaid kiviga visata. Minu aknast paistab ilusti kool ära. Sinna on a'la 100 m :D !! Siis saadan nad klassidesse ja tulen koju.
Siis olenevalt päevast olen kuni 12 (E,T,K) vaba, 12.30 lähen toon H koolist ära, teisipäeviti tuleb ka A sel ajal koolist koju. N ja R on mõlemal pikk päev, lähen alles kella kolmeks neile järgi. Ilmselgelt saab neist mu lemmikpäevad ja teisipäevast mitte-lemmikpäev :D
Niisiis, tuleme H'ga koju, annan talle lõunaks miskit süüa, luban tal a'la 45 minutit teha mis tahab ja siis peaks tegelema natuke kodutööga. Tema puhul tähendab see siis lugemist-numbrite harjutamist ning käelisi harjutusi. Pean silmas kleepimist, joonistamist, värvimist, lõikamist jms. Pluss väljas käimist ja niisama lõbutsemist.
Kella kolmeks lähme A'le järgi. Järgneb samasugune kava nagu H puhulgi. Lõuna, relax, homework, playtime ning kell 6 paiku peaks Michelle koju jõudma. Siis pean veel tund aega tüdrukutega tegelema kuni M saab õhtusöögi valmis. Siis sööme õhtust ja kella 7st olen vaba.
Ja nii päevast päeva.
Ma arvan, et see nädal ma end veel nii hästi ei tunne, sest ma ju pole üksi. Ikka on mingisugune pinge peal koguaeg. We'll see kuidas järgmine nädal lood on.

Käisin täna esimest korda autoga sõitmas. Mitte üksi, loomulikult. Vaid J'ga. Olin ta autojuhiks, tal oli vaja käia poodides jms.
Mis ma oskan öelda. Liiklust on palju ja see on väga tihe. Enamus sõidavad nagu segased, armastavad teha pöördeid punase tulega jms.
I G A L  P O O L on Stop märgid. Tõsisielt, igal pool, igal ristmikul. Anna teed märke on neil üsna vähe. Eestis on ju just vastupidi, vähem stoppe ja rohkem anna teed.
Autoks on Mersu minivan.Iseenesest väga mugav ja turvaline. Ning suur, sest mis Ameerikas poleks suur, right ?
Muidu on kõik ok, aga mind häirib GPS, sest ma ei saa kunagi aru, kas pööre on nüüd või mitte. Aga see on vaid harjumise asi,  ma ju lihtsalt pole varem seda ise kasutanud.

Eile sakslased isegi ütlesid, et siinsed autojuhid on Ameerika hulleimad. Ma ei tea kui tõsi see just on, aga noh, mis seal siis ikka.

Ahjaa, käisin eile ju esimesel LCC meetingul. esmalt läksime laser tag'i mängima ja siis oli safety meeting. Olen aus ja ütlen, et mulle see asi üldse ei meeldinud. Väga lihtsal põhjusel. KÕIK  rahvused hoidsid kokku ning rääkisid oma emakeelt. Ja kas ma olen ainuke eestlane siin või jaa ? Ja kas siin on valdav enamus sakslasi või jaa ? Ja kas ma kuulsin inglise keelt ka, või eiii? Loomulikult mitte.
Ja kuna ma ise ka ei ole just väga suur suhtleja võõrastega, siis olingi väga üksik seal. Aga ma loodan, et see asi muutub aja pikku. ma olen ju siin siiski alles esimesi päevi.
Pärast meetingut kutsusid sakslased mind Starbucksi. Olime seal mõnda aega, mis oli küllaltki poi-poi-pointless, sest nad rääkisid siiski vaid saksa keelt. Noh olgu, vahepeal suhtlesid minuga ka, aga  seda vaid minimaalselt.

Sellised lood siis.

Aga ma ei hakka seda posti liiga pikaks ka venitama.

Take care, ning püüan homme vabal ajal pildibloogi ka teha ;)