Tere Mai, tere nägemine

Nii ootamatult ongi preili Mai uksest sisse jalutanud ja kaasa toonud ka kevadise päikese.
Ning nägemise.
Nägemise all ei mõtle ma mingisugust metafoorilist paljastust ega virgumist kusagilt sügavamatest tasapindadest vaid täiesti konkreetset aistingut.
Ja tead, nägemine on kallis.
Nägemine on ka paganame reaalne. No näiteks näen ma mustust nii selgelt kui üldse näha saab. Varem oli põrand puhas, nüüd on põrand must. Koerakarvad riivavad silma juba meetrite kauguselt.
Oli siis seda nüüd vaja ?
Oli ikka!
Näha on nii värskendav. No tegelt nägin ma ju varem ka, aga mu okulaarid olid piisavalt vanad ja pikalt ma neid kanda ka ei saanud, hakkasid ninale. Ja mõte uued soetada oli juba mõnda aega, kõik jäi pealehakkamise ning muidugi rahakoti taha.

Mida ma jaburdan ?
Noh, ma investeerisin uutesse prillidesse ! Ja investeerisin on siinkohal üks igati õigustatud väljend. Ainuüksi arstivisiidi eest kirjutasin alla tsekile, mis röövis mu pangakontolt 115 dollarit. No minu meelest on see ikka purakas hind 10-minuti eest.
Ja miks on prilliklaasid poole kallimad kui raamid ise ? Mina olin ikka arvanud, et vastupidi. Võta näpust.
Minu heale ajastusele oli vähemalt poes emadepäeva 40-protsendine allahindlus, mis säästis rohkem kui "nädala palga". Aitäh, emad!

Näed siis(mina näen), nüüd olen ka pop ja noortepärane, nohiku prillide kandja :)

Me likes !