No vaata. Pärast väsitavat(loe pidutsevat) nädalavahetust võtsin nõuks hommikul pärast laste koolisaatmist kerge uinaku teha. No ei seisnud need silmad lahti kui üritasin end maailmas toimunuga kurssi viia.
Niisiis. Tund und ei tee ju paha. Muidugi läks nagu ikka, et kui kord otsus vastu võetud, siis on uinumisega raskusi, see selleks. Kui ma siis kord ära vajusin, nägin mingit väga kummalist und. Ma pesin kodus põrandat ning korraga libastusin. Seejärel lähenes eeldatavasti mu host, et mind püsti aidata. Järsku aga moondus ta nägu tundmatuks võõraks ja see tuli aina lähemale minu omale. Ja tead, siis ma tundsin FÜÜSILISELT läbi une, kuidas keegi tuleb mulle lähedale, ikka üha enam ja enam mu näo vastu. Ja ma olen 100% kindel, et see tõesti oli füüsiliselt seal. Ma hakkasin rabelema, et end üles ajada enne kui see mu nägu puudutab. Ja ehmatasin üles. See.Tõesti.Oli.Kriiiiiiipi.
Pärast soikusin uuesti unne. Aga et see veel kõik polek. Järgnevalt tundsin läbi une, kuidas keegi ronib mööda mu jalga üles. Ja jällegist. Täiesti FÜÜSILISELT miski katsus mind läbi teki. Olles unesegane, pool ärkvel, pool kadunud, ei julgenud ma kohe silmi lahti teha ning ehmatasin taas end kuidagi üles.
Ma pole end kunagi siin majas õõnsana tundnud kui üksi kodus olen. Ja no vaevalt, et edaspidigi tunnen. Aga see tänane hommik oli igatahes väga kummaline. Sest ausalt, miski oli füüsiliselt olemas.
See selleks. Kummitus või mitte, karma või mitte, mina olen ikka suurem ja hirmsam ;)
Nädalavahetus oli taaskord pidune ja sõbrane. Kuum suvi jõudis korraks ka meieni ning kuumakraadid kerkisid üle 30C, utsitades meid võimalikult palju väljas olema ja nautima katuse kokteile.
Uus nädal tõi aga vihma, jättes soojakraadid mõnusasse 20- ringi. Mulle sobib, ongi põhjust kummikud kapist välja võtta!
Ja mulle ei mahu pähe, et juba ongi juuni ja vähem kui 4 nädala pärast olen tagasi kodumaal! Parem oleks, et ka siis sealsed ilmad nii head on !
Sa Mama-t oled näinud? :D
ReplyDeleteVõib-olla oli see tema ? ;)