Kõik teised läksid ujuma, aga mina end veel nii hästi ei tundnud, et nendega kaasa minna, jäin hoopis koju lebotama.
Üritasin siis ümbrusega tutvuda ja läksin jalutama. Ega midagi erilist siin polegi. Üsna mägine maastik. Ning muidugi rohelisem, kevad on suurema töö teinud. Rohi on ilus roheline, lilled õitsevad ja puud muutuvad üha rohelisemaks. Ja igasugused kirsid jms on ka õites.
Jalutasin siis niisama linna poole(ma vähemalt arvan, et see oli "kesklinn"), käisin söömas ja tulin koju tagasi.
Üksiti võikski rääkida nüüd söögist. Siiani olen ma parimat sööki saanud Tai restoranis, kus me korra kohal käisime ja korra koju tellisime. Ning muidugi cheesecake factory's, kus on tõesti head söögid.
Tai restoran on väga naljaks. See on kodule väga lähedal, teeninuds on hea, aga naerma ajavad teenindajad ise. KÕIK sealsed töötajad on taikad ning inglise keel on tugeva aktsendiga. Sealne söömise põhimõte on jagamine. Ma ei oskagi seda väga seletada, igatahes kui tellid omale toidu, siis tuleb see suurema taldriku peal, koos suurema lusikaga, põhimõttega, et saad oma toitu jagada teistega. See kõik oli mulle väga võõras, mille peale J küsis, kas me Eestis tellime toitu individuaalselt või jagame, ma siiski kaldusin arvama, et individuaalselt. Ja siis ta seletaski, et see koht on selline, kus jagatakse.
Kust ta aru sai, et ma ei tea seda asja? Arvatavasti sellep, et mina hakkasin ju kohe selle suure lusikaga sööma. Ise mõtlesin küll, et pagan, nii suur lusikas, see ei taha suhugi mahtuda. Alles siis nägin, et laual on ju kahvel ja nuga ka olemas ning vahetasin oma tööriistad välja.
Natuke tohman olen, aga kust ma pidin teadma. Nagu sedagi, et laua all on auk, kuhu jalad panna(istusime pm põrandal patjade peal. Mina siplen ja siplen, J küsib, kas mul on kitsas v mu jalad ei mahu alla ära ja alles siis sain ma aru, et jalad saab laua alla auku pista:D).
Tol korral tellisin ananassi-kana paja vms. Ning teisel korral kui koju tellisime, siis sõin taas kana, seekord lihtsalt juurviljadega.
Cheesecake factory's sõin kana-pasta salatit. Mis oli tõesti hea.
Tundub, et ma vaid kanast toitungi? Põhimõtteliselt jah:D Mitte et ma muud ei sööks. Ikka söön, aga ma ei teagi, miks ma alati kana kasuks otsustan. Kerge ja maitsev ? Ning küll ma jõuan veel kõigega kohaneda ja muud ka süüa;)
Pizzat olema ka juba piisavalt söönud. Mis elu see Ameerikas ilma pizzata siis olekski, eksole! Meie pere lemmik on kohalik D&A pizza. Keskmiselt on pizza kord nädalas, kui mitte tihedamini. Natuke hirmus, eksole.
Nagu ma juba mainisin, sõin esimest korda mac'i ka siin. Maitse on sama, valik on lihtsalt suurem.
Kodused toidud on väga head, sest M on tõesti supper kokk!
Korra tõi M lõunaks sooje võileibu, mis olid ka väga head.
Ja täna sõin kanasalatit, mis polnud just kõige parem.
Üldiselt on portsionid üsna suured. Hinnad on keskmiselt 10 dollari kanti jäänud(kroonides u 117 eeku). Mis minu meelest pole just kõige odavam.
Pilte ka natuke.
Hanna harjutas kätt fotograafias.
Tõestus, et siin on tõesti rohkem kevad kui Bostonis.
Ning mu tänane salat. Hinnaks koos joogiga tuli 10,25 doltsi.
Nüüd on aga õhtusöögi aeg, lähen vaatan mis Jn (naissoost J) valmis vaaritas, lõhnad on küll üpris head.
No comments:
Post a Comment