TereTere!
Tekkis küll pisikene auk kirjutamisega, aga ega seal Pennsylvanias olles midagi suurt ei toimunud ka. Esmaspäeval käisin shoppamas. (Järgmise posti teengi oma parimatest ostudest:)
Järgmised kolm päeva käisime ujumas, et aeg kiiremini läheks.
Reedel oli kõigil kuidagi paha tuju, ilm oli ka kehv. Koristasime kodu, käisime H'ga mänguväljakul ja õhtul läksime kinno. Minu esimene kino Ameerikas. Muidu oli kõik ok, aga nad valisid vägaväga vale filmi, mida lastega vaatama minna. "Hanna" Ma ei tea kas Eestis on see, aga no tõesti. Filmi sisu oli üsna pointless ja üleüldse väga mittesobiv lastele. Lõpuks said ka vanemad sellest aru ja natuke enne lõppu korjasid nad asjad kokku ja läksid välja.
Sel nädalavahetusel peeti ka Easter'it. Mis on siin ikka väga suur asi. No võrreldes meie kommete ja tavadega. Ehk siis minu esimene püha siin.
Meie tegime algust juba laupäeval, sest pühapäeval pidime juba varakult teele asuma. Niisiis, hommik möödus sättimise ja kokkamise tähe all. Lõuna ajal istusime kõik lauda ja nautisime üli head toitu. Hommikul tulid Jn'i lapsed ka koju, seega oli meid kohe rohkem ja selle võrra oli rohkem ka tülisid-lärmi ja mõttetut draamat. Toidud olid nii nii head. Sink, mis oli minu meelest liiga magus, kalkun, maailmahead ahjukartulid, kartulipuder, köögiviljad, seened, salat.. kindlasti suutsin ma juba midagi ära unustada. Pärast söömist läksime ühisele jalutuskäigule "linna". Tagasi tulles koristasime (olgu, J ja Jn tegid seda) köögi ära, ja hakkasime kooke sööma. Hiiglaslik šokolaadikook, juustukook ja õunapirukas. Oeh, nii head, aga enesetunne pärast ühte šokolaadi-ja juustukoogi tükki polnud sugugi nii hea. Ma tõesti arvasin, et ma lähen lõhki või kõik tuleb lihtsalt uuesti välja. Läksin üles oma tuppa ja keerasin tunnikeseks magama.
Õhtul vaatasime filmi. "Prince of Persia" kui ma ei eksi. Ja kas ma sõin taas head sööki? Muidugi!! Ma pidin. Ma tõesti pidin. Patt oleks olnud jätta nii head sööki uuesti söömata.
Mulle film väga ei meeldinud, seega läksin üles ja pakkisin oma asjad hoopis kokku.
Pühapäeval läksid J, A ja H kirikusse, mina nautisin hommikusöögiks õunapirukat ja juustukooki:))
Ning kümne paiku asusime teele. KojuKojuKoju!! Oh, ma olin nii õnnelik. Isegi ilm oli rõõmus, et me ära läksime. Päike paistis ja sooja oli üle 20ne kraadi. Kenakena, ja kui meie seal olime, siis sadas valdavalt iga päev. Välja arvatud see päev, mil väljas oli niii soe.
Kohtusime M'i ja ta emaga (kes tuli nädalaks siia, sest M läheb täna Californiasse vms) samas kohas kus eelmine kord. Pakkisime asjad ümber, sõime lõunat ja vurasime koju.
Nii hea on kodus olla :))
Õhtul sõime õhtusöögiks Korea toitu. Mida olin tegelt juba Pennys saanud. Aga hea oli ikkagi!
Aa, mis ma ära unustasin. Laupäeval said lapsed pühadekorvid. Need olid täis komme ja erinevaid mänguasju. Ning pärast söömist toimus munadejaht. Olime eelmisel õhtul J ja Jn'iga kotitäie üllatusmune kommidega täitnud ning J peitis need aeda, kust lapsed pidid need siis üles otsima. Lõbu kui palju. Põnevaks muutus asi hiljem kui avastati, et lisaks kommidele leidub ka osade sees raha. Tegelt meil said kommid lihtsalt otsa ja J arvas, et raha ei tee ju paha.
Pühapäeval koju jõudes oli siingi "pühadejänku" käinud ja korvid toonud. Isegi mina sain oma korikese:))
Nii möödus siis meie vaheaeg.
Täna lähme lastega kinno, "Rio't" vaatama. Neil on lühike päev, seega tulevad mõlemad juba 12.30 koolist koju.
Ja kui aus olla, siis ma ei jõua ära oodata, millal ma olen üksi, täiesti üksi lastega. Nii, et ühtegi teist täiskasvanut pole. Kõigi eelduste kohaselt on järgmine nädal nii. Lõpuks ometi.
See esimene kuu on ikka väga kreizzzi olnud. Just selles suhtes, et kohe algul läks M ära, J tuli siia, siis jäid kõik haigeks ja olid kodus, siis tuli juba vaheaeg ja pidime Penny minema ja siis tulime koju ja M peab jälle ära minema ja M'i ema on siin. Huhh.
Veel paar päeva ja ma olen juba tervelt kuu aega Ameerikas olnud :)!!!! Uskumatu kui kiirelt see aeg on läinud.
Eelmine nädal tulid mulle ka mu esimesed nimelised kirjad postkasti. Sots kaart tuli ära, mis on küll väga pointless. Ma eeldasin, et see on ikka nagu kaart, plastmassist, aga tuli välja, et lihtsalt paberist, kuhu peale on prinditud su nimi ja number. Ning nagu M mitmeid kordi ütles, pean seda numbrit ÜLIsalajas hoidma, mitte kaasas kandma ja teistele mitte ütlema. Sest kui keegi vale selle teada saab, siis pm ta saab kõike su nime alt teha.Identiteedivargus.
Peale selle tuli mingi kindlustuse asi ja lisaks kõigele sain omanimelised tsekid. Noh jah, omanimeline... Nimelt on mu nimes viga, nende arvates olen Kiviooja. Aga see pole esimene kord kui mu nimi on valesti kirjutatud. Nt on krediitkaardil mu nimeks Kiviojo.
Nüüd ootan vaid pangakaarti, mis peaks ka lähiajal siiski saabuma. Päris huvitav, kas ma olen seal ka Kiviooja?...
Mulle vaatab ikka veel ekraanilt vastu nimekiri, millest võiks/peaks kirjutama. Seni olen suutnud vaid kirjutada pm söögist. Üritan end kokku võtta ja lähiajal teha siiski veel postitusi elu-olust.
Täna hommikul käisin ka esimest korda jooksmas. Päris hea oli, aga uusi tosse oleks vaja.
Kell on juba 11.10. Peakski sättima hakkama, 12.30 lastele järgi ja siis lõuna ja siis kinno:)
Olge tublid!
Ps! Ma olen nii kade teie ilma peale. Sest meil on päike peidus, vahelduva eduga sajab ja sooja on u 11 ringis. Nii ebaaus!
Like they say: "
No comments:
Post a Comment