Mul on järjekordne "puhkus" ja taas suudab see KOER selle mittenauditavaks muuta. Üleüldse on koduste puhkustega mul mingid kummalised lood. Alati on mingi häda. Aga sellest hiljem.
Meie soojad sõprussuhted selle olevusega said alguse juba esimesel nädalal siia saabudes. Nimelt arvas ta end olevat õiges kohas õigel ajal kui leidis tee mu tuppa, mu Eesti kommidesse. Mina ikka nii ei arvanud.
Sellele järgnesid ta uued katsetused prügikastidesse. Prügile minu toas, prügile vannitubades(mis te ise arvate, mis sealt aeg-ajalt leida võib. Jajah, ja mis te sellest arvate, kas ta vana jobu sealt saagita lahkub, ei iial. Need on talle kui magustoiduks. Mis on omakorda nii krõuss, et hakka või oksele) ning otseloomulikult prügile köögis.
Asi pole selles, et ta süüa ei saaks. Saab ja korralikult. Aga ta on ju loll.
Iseenesest on ta normide järgi ilus koer(justnimelt normide, sest mina neid norme ei mõista), temaga lantima minna on imelihtne, komplimendid sadu on garanteeritud.
Aga kui loll ta on.
Nagu öeldud sai, on mul puhkus ja nagu kiuste arvas ta olevat õige aeg teha üks korralikum tuur taas mu prügikasti, kust antud hetkel võis leida kommi jms jäänuseid. Nii kaks päeva jutti. Tagajärjed on käes. Või peaks ütlema vaibal, põrandal ja tugitoolil. Ning õhus.
Sest ta on ju loll.
Aga nii loll ta pole, et ei mõistaks meie vahel olevat tunnetekeemiat. Minu mittesallivus tema suhtes on talle arusaadav.
Kuid jätkuvalt on ta loll. Ja see omakorda muudab mu puhkuse mittenauditavaks. Sest ma lähen ju närvi.
Üleüldse ei saa ma sellest Ameerika ja Koer suhtest aru. Milleks sulle koer kui sul ta jaoks aega/viitsimist/tahtmist pole. Ja siis palgatakse keegi, kes käib taga jalutamas ning hoolitseb ta eest. Milleks ? Võta parem hamster. Mulle hamstrid kangesti meeldivad.
Aga see koer on jätkuvalt loll.
Ning kuidas ta on siis diivanid ära rikkunud. Ja ikka ja jälle ta karvad. NEED ON KÕIKJAL! MInu tuba on vist ainus paik majas, kus koerakarvu pole(välja arvatud pärast ta salajasi aaretejahti). Seetõttu on mulle isegi nii vastumeelt suurestoas telekat vaadata. Enne kui ma sinna diivanile üldse maanduda tahan, pean läbi tegema puhastuskuuri. Tolmuimejaga põrand, lapiga diivanid, puldid. Seejärel tassin lastetoast järjekordse teki ning mässin selle enda peale, alla, üle.
Ta lihtsalt ajab mu nii närvi.
Selle peale võtangi end nüüd kokku ja lähen koristan. Sest kohati mulle tundub, et ma muud ei teegi. Koristan. Lõputult. Või täpsemalt veel 6 nädalat.
Üritasin leida pilti, kus ta tunduks vähemalt natukenegi lolli näoga, ilmselgelt minu failisüsteemist leiab tema pilte vaid loetud arv. Seda head ei leidnud. Nii ründasin hoopis M'i fb'd ja röövisin pildi kus all seisab "… but she is such a good dog now". Good dog in my faceeeee!!!
No comments:
Post a Comment