Unarusse olen jäänud selle blogimajandusega.
Ja iseendaga.
Aeg hakkab lõppema, tuju hakkab lõppema. Homsest on kõik uus ja teine.
Asju pakkida ei taha.
Reaalsust ei taha.
Midagi ei taha.
Küpsiseid vaid tahan. Ja lähen ja sööngi. Ja lendan. Või taevas kukub.
(jajah, ma juba korra kuulsin, et mis kuradima mõttega ma siia midagi üldse kirjutan kui ma lahti ei seleta. Vaata. Selle mõttega kirjutangi. Iseendale. Et mina aru saaks.)
No comments:
Post a Comment