Järjekordne töötu kolmapäev. Homme
on kuu aega Austraalias oldud.
Nii igav on, et isegi tuduriideid ei
viitsi seljast võtta. Maris on omandanud koristaja staatuse ja käib
mööda elamist harja/mopiga ringi. Kes koristab igavusest, kes sööb.
Kes magab.
Üldiselt on elu nende kahe M'iga üsna
lust. Mina kokkan/majandan toidupoolega, Maris on koristaja Kata ja
Mairi, no ta on lihtsalt ilus kübermaanik(on see üldse sõna?).
Isegi meie majakaaslased ütlesid, et meiega on kuidagi lihtne elada.
“Mida eestlased söövad?”
“Kartul ja liha”
No tegelt sööme me siin kõike.
Suurimad perelemmikud on õun
beanutbutteriga, TimTamid, vahukoor...Et siis magusast vaid
toitumegi? No tuleb tunnistada, et seda läheb siin ikka
omajagu(Maris väljaarvatud). Näiteks kulub mul nädala magusavarule
rohkem raha kui nädala toiduvarule. Aga jah, Mairi sõnul toitub ta
siin paremini/rohkem kui kodus. Niiet muret, et me nälgas oleksime,
pole.(Ja siis ma vingun, et kilosid on ülearu, eksole)
Toidust
rääkides, hostelites saime selgeks, et seljakotirändurite lemmikud
on nuudlid, tuunikala, purgioad, muna, 1 dollarine sai, makaronid ja
tomatipasta. Miks? Sest neid saab soodsalt kätte ja piisavalt
toitvad on ka.
Samas
oli märgata ka tegelasi, kes antud eluviisi juba pikemalt
harrastanud ja nõnda ka menüüd veidi peenustanud.
Toit
toiduks.
//Pool
päeva hiljem//
Käisime igavusest jõe/oja juures. Sinna saamiseks pidime läbima
mingid kohutavad rägastikud ja kaasas kandma “ussirelva”(mis
kujutas endast tegelt vaid rauast ora, mille mangopuude juurest kaasa
haarasime). Üksiti nägi Mairi oma esimest madu. Ta muidugi võttis
seda kuidagi kahtalse rahuga. “ Madu oli seal, roheline, umbes nii
pikk, supsas minema”
Tagasiteel
kutsus farmer meid tasuta mangosid võtma ja soovitas all ettevaatlik
olla, sest seal elavat krokodill(id). Panime küsimärgi alla, kas
sinna enam naasemegi.
Mangod
on vähemalt head.
Koju
tulles vaatasime filmi ja nii see vaba kolmapäev läbi saigi. Homme
loodetavasti ikka tööle palganumbreid teenima. Süüa on ju vaja
osta.
Olge ilusad.
No comments:
Post a Comment