Higi tilgub, päike kõrvetab ja
külmast õhust ei näe enam undki.
Õuna termomeeter ütleb, et õues on
35 kraadi sooja ja jõuludeks on temperatuur veelgi enam laes.
Kõik on kuum. Alustades õhust ja
veest, lõpetades telefoni ja arvutiga. Vahepeale mahub isegi
voodipesu ja toaseinad. Ootan juba huviga millal Perekond Õun
mingeid ohusõnumeid saatma hakkab.
Selle kuumuse teeb omakurda kehvaks
niiskus. Nagu nähtamatu vihm.
Oleme nüüdseks 2 nädalat tööl
käinud ja esimesed palgatki pangakontole tiksunud. Või no kui päris
täpne olla, siis saame oma palga hoopiski tsekiga ja peame ise selle
panka toimetama. Ning see protseduur võtab veel omakorda 3 päeva
aega. Austraalia ja ta bürokraatia.
Töö poolelt on kõik endine. Hetkel
on farmil küll raskemad ajad, tellimusi vist pole, basiilik on vana
ning uued põllud pole veel valmis. Mõni päev oli lausa täiesti
töötu, siis pandi meid hoopis uusi põlde rohima. Iseenesest üsna
lihtne, sest istume ikkagi liikuva masina peal, aga selg ja kael
hakkab valutama. Vähemalt aeg möödus kiirsti ja töötunnid tulid
kiirelt.
Üks uus neiu tuli ka juurde. Eestlane.
Teadsime teda tegelt juba Cairnsist.
Üks lahkus ka. Nii see seltskond siin
vahetub. Järgmine nv lähevad veel 2 minema ning sellest järgneval
veel 1. Eks siis on uusi nägusid oodata, sest nagu ülemus ütles,
on nädala pärast tööd palju ja päevad 12 tunnised.
Vahepeal oleme 2 korda Mareebasse
hääletada jõudnud(mis on kusjuures ebaseaduslik), korra poisse
ananassifarmis külastanud ja... muud vist polegi teinud. Sest siin
polegi ju midagi teha.
Piltide asja pole ma veel jätkuvalt
välja nuputanud, sest internetiga on kitsas ja need vähesed
megabitid mis telefoniga on, kuluvad kui viivu. Kahtlasel kombel
eriti veel mul.
Ega muud midagi. Igavleme siis edasi
sel kuumal teisel advendil keset tühjust.
Muideks, see istuv töö ja igavlevad
vabad päevad mõjuvad kaalunumbrile üsna masendavalt, sest muud
pole teha kui süüa. Ja süüa me, eestlased, siin armastame. Niiet
mu Ameerikas kaotatud kilod on kiired tagasi tulema.
Cheers !
No comments:
Post a Comment