4th of July Police

Olen üsna kindel, et olete kuulnud, et 4th of July on Ameerikas vääääga oluline ja suur asi. Kui ei, siis igatahes tegu on nende iseseisvuspäevaga. Ja patrioodid nagu nad on, tähistatakse seda ikka korralikult.
Aga see selleks. Kuna kõigil meie majas oli täna vaba päev, siis ei pidanud ka mina töötama ja otsustasin hoopis shoppama minna. Sest lähen ju peagi pulma ja mul polnud selle tarvis veel mitte midagi ostetud. Aga kõigest sellest hiljem.
Asi, millest ma rääkida tahtsin oli see, et ma sain täna oma esimese Ameerika politsei kogemuse.
Sõidan siis mina kaubanduskeskusest koju, ümbruskond oli võõras, liiklesin nagu ikka GPS'i abil.
Sõidan ja sõidan, ei saanudki kaua sõita tegelt. Vaatan, et politsei  mu taga. Aga no mis seal siis ikka, las ta olla. Midagi ma valesti pole teinud ega kavatsenudki teha. Sõidan veel paar miili edasi, järsku tüüp paneb oma sireenid ja tuled  peale.
Mul tõmbas üsna kõhedaks, sest mul polnud õrna aimugi, mis tal häda hakkas. Olin ju sama teed, samal rajal juba pikemat aega sõitnud.
Sõidan mina ikka edasi, juba mingi pool miili, ise kogu aeg mõeldes, kurat, mida ma tegema peaks, kas kõrvale tõmbama või äkki ta siiski läheb väljakutsele... Kuniks üks auto must möödus ja kõige dramaatilisemat näoilmet tehes ja näpuga näidates, et politsei "ajab" mind taga. Olgu, olgu. Vist on ikka mulle. Tõmban siis paremale poole tee serva. Jään seisma, ootan. Teeb ukse lahti, astub välja. Naine. Tuleb mu juurde ja HAKKAB karjuma.
"Kas sa oled mingi pime, vä, või kurt vä? Miks sa seisma ei jäänud"?
"Ma ei saanud aru, et te mind tahate..."
"Mingi telefoniga rääkisid vä? Ma olen sul juba tükk aega sabas sõitnud ja sa eirad mind"
"Vabandust, mul pole kogemusi Ameerika politseiga, ma tõesti vabandan"
"Sõitmisega on üldse kogemusi vä? Oskad üldse sõita vä?
Ja nii jätkus ta karjumine.
Lõpuks küsis, kelle auto see üldse on, kus on dokumendid, mis load mul on jmsjms.
Siis hakaks targutama, mida ma valesti tegin. Ütlesin, et ma ei teinud ju midagi valesti. Ta oli ikka nii vihane, et hea et ta nutma ei hakanud(rääkimata minu hirmupisaratest kurgus). Karjus mulle, et ma mingi möödusin vasakult poolt, nii ei ole lubatud. Ma vastu, et ma pole kusagil mööda sõitnudki. Ma olen koguaeg otse tulnud. Siis, et ärgu ma valetagu, ta sõidab mul juba pikemat aega taga.
 "Sorry, I really don't understand what I did wrong"

Võttis mu load, dokumendid ja jalutas oma autosse. Poole minuti pärast tuli teine politseiauto ta kõrvale. Pistis oma peanupukese tal aknast sisse ja nii nad seal vestlesid tervelt minuti või paar. Tuleb mu juurde tagasi. Nagu hoopis teine naine. Nii rõõmus ja lahke. Seletab veel mingit tähtsat juttu mulle, küsib, kas ma sain aru, mis ma valesti tegin. Ütlesin, et vabandust, aga tõesti ei saa. Ja siis tuli ta suust juba teine jutt,. Et tegemist on kahe realise sõiduteega. Ma sõitsin vasakusreas, aga oleksin pidanud paremas sõitma. Ma olen liiga aeglane vasaku jaoks ja mida kõike veel. Vabandust, ma sõitsin täpselt lubatud kiirusega. Ma olin algusest saati seal sõitnud, TÄPSELT nagu need teised 10 autot mu ees ja 10 mu taga ja 10 mu kõrval.
Tegin siis näo, et olgu, saan aru.
Ja kas ma mainisin, kui tore ta nüüd mu vastu oli? Tundis huvi, kust ma pärit olen, naeratas, rääkis rahulikult, seletas mis/millal ma tegema pean, kui keegi sireenid/tuled mu taga põlema paneb. Ütles, et teeb mulle lihtsalt hoiatuse, aga võiks mulle trahvi teha, mu jaoskonda viia, mu kinni panna ja mida kõike veel. Lõpuks lausus, et tal on hea meel, et ma siiski nii turvaliselt liiklen ja kiirusepiirangust kinni pean. Soovis head reisi ja lahkus oma siira naeratusega.

Like whaaat? Ma olen siiani hämmingus.
Kodus rääkisin J'legi loo ära. Ta ei saanud ka lõpuks aru, mis ma valesti tegin ja milleks seda kõike vaja oli.
Mulle isiklikult tundus, et tal oli lihtsalt igav. J arvas, et kuna 4th July, siis neid rohkem liikvel, et täitsa võimalik.
Sest kamoon, ma olin kogu aeg sel samal rajal, nagu ka kõik teised, ma ei saanudki ju kiiremini minna, sest minu ees olevad autod sõitsid sellises tempos. Pealegi pidin ma varsti vasakule keerama ja mulle tundus nii palju lihtsam kui ma juba seal reas püsin.

Õhhh, mida iganes ühekahekolme sõnaga.

Happy 4th of July to you too !