Just viimastel päevadel olen hakanud teatud asjadest puudust tundma. Raamatuid ja lugemist ma juba mainisin. Ja just eesti keelseid raamatuid.
Täna tundsin tungivat vajadust Siriuse toidu vastu... LIHTNE hamburger(loe ohtralt kastet, salatike, juustuke ja pihvike), just selline tavaline, mida saadki vist vaid Eestis; kana hamburger ja nende maitsev praad. Tegelt on see naljakas, sest ma pole siiani tundnud vajadust rämpstoidu järgi. No näiteks mäci burksid vms, mida siin ju meeletutes kogustes iga nurga pealt leida võid. Ja isegi friikartulid pole mu sõbrad siin, aga näed, enda tehtud ja sirku omadest ei ütleks küll ära. Aga pizzast ei tasu rääkida, seda sööks ikka ja jälle.
Ja juustu šnitsel... õõh, suu hakkab vett jooksma.
Muidugi, ei saa unustada kartulit ja HAKKLIHAKASTET. Mmmmmmm, eriti veel JÜG kokkade poolt valmistatud. Mine ära, just nende lõunate nimel läheks keskkooli tagasi.
Kasse olen kogu aeg igatsenud, eriti oma nunnusid. Ning lõpuks olen ka järeldusele jõudnud, et olen pigem kassi inimene kui koera. Pikalt olin arvanud, et olen mõlemi poolel, aga kassid kaaluvad end ikka oma nunnuduse ja iseseisvuse ja...õhh, no teate küll, lihtsalt sellega, et nad on kassid.
Suuresti aitas sellele arusaamisele kaasa fakt, et ma lihtsalt ei salli meie siinset koera.
Aga oma koerad emme juures on erandid, alati.
Ja kodu maasusid.....
Ja veel...Uskumatu, aga tõsi. Ma tunnen puudust sellest, et raha pole. Aga see on juba pikem jutt ja vajab eraldi postitus.
//Kuulub postituste hulka, mis on kirja pandud ammu, aga jäänud mingil põhjusel postitamata.
No comments:
Post a Comment