Who do u think u are ehk Tasaarveldus 4

Jäin vist pooleli pühapäeva juures.
Pühapäeva suursündmus oli whale watching.
 Laev väljus kell 10. Ilm oli iseenesest supper ilus, aga paganama tuuline oli seal veekese peal.
Esmalt kulus tund aega siis sõidule, et jõuda "ava ookeanile?". Nende jutu järgi kohta, kus praegu vaalad söömas käivad. No ja vapper tüdruk nagu ma olla püüan, ütlesin julgelt ei tabletile. Ega ma ju ometi merehaigeks ei jää. Tegelikkus? Sinna jõudes oli mul ikka tublid värinad sees, valmis lööma käega kõikidele vaaladele, kes seal veekeses sulistavad. Lisaks tuli mõnus unemati kuidagi peale. No olgu, kas just mõnus, sest mul oli siiski ju halb olla, aga vähemalt oli uni. Õnneks polnud ma ainuke, kes oli algul vapralt ei öelnud ja lõpuks kahetses. Lohutuseks võtsime siiski tableti sisse, kuigi toimimiseks kulub vähemalt 30 minutit. Vihjena võin öelda, et tagasisõit möödus väga sujuvalt. Ei teagi, kas tänu rohule või lihtsalt sellep, et enam laineid polnud ja laev ei käinud üles-alla.
Aga vaalad kui sellised. No mina ootasin ikka natuke enamat, aga giidi sõnul oli see super hea vaatlus, sest meie ümber oli nii palju vaalasid.
No samas tõesti, kui hakata mõtlema, et suuruselt teine vaal su paadikese kõrval, sõna otseses mõttes, kõrval, lihtsalt ujub, on see ju supper lahe ja võimas!
Aga ma oleks hoopis delfiine tahtnud näha:D
Kokkuvõttes nägime tõesti neid päris palju. Mõned lähemal, mõned kaugemal. Ühed olid ema ja poeg:)
Pilte just väga häid ei saanud. Millegi pärast meie vaalad saba ei tahtnud näidata. D käis samal päeval ühes teises kohas vaatlusel ja seal näitasid vaalad ikka vähemalt saba.
Meie vaade piirdus enamjaolt nende veepurskega, ja uimega(?) ja suure kehaga. Aga teate, miks nad vett välja pritsivad ? Sest kui nad süüa haaravad(kalu siis), siis ampsavad ju ka suure koguse vee. Aga nagu inimesedki ei taha soolavett juua, nii ei meeldi see ka neile. Ja see ongi nende moodus soolavesi uuesti välja lasta.
Kokkuvõttes oli tore tripp, said kaks ühes. Vaalu näha ja imelise vaate Boston Harborile.

 Boston Harbor

 Lennujaam oli seal lähedal, seega võisid praktiliselt iga minut ühte lennukit üle lendamas.

 See Mozilla "paadike" tegi nii lahedat sõitu, kimas, pani üle lainete ja õhh, me oleks tahtnud ka sinna minna, aga meil polnud enam lihtsalt vaba aega, et selline asi ette võtta.

 Hai?

Pärast randumist läksime lõunat sööma seal samas asuvasse Legal Seafoodi, kus meie Mairiga mekkisime väga head lõhet. Njammi! Muidugi hinnad olid ka... ilusad.
Seejärel suundusime parki, kus lapsed said veega möllata ja meie, täiskasvanud, magasime :D Lõpus tõesti magasimegi, sest H jäi tuttu, Allison läks teistega koju ja M arvas, et ega ju uinak päikese käes murul paha ei tee.

Three's crowd, four's a party!