Kinni mu käes ehk Tasaarveldus 1

Tegin oma targa päeviku lahti ja avastasin, et mul polegi Mairile eelnevast perioodist midagi kirjutada. Või no vähemalt ma ei mäleta mitte midagi ja üles pole ka märgitud. Ju siis midagi põnevat ei toimunud.
Aga
Reede 10 juuni, 10 juuni reede, juuni 10 reede, TA TULI ! Mu maailmaparimarmsaimkalleim sõbranna. Kella üheks kimasin mina lennujaama ja võtsin ta pisar silmis vastu. Ja ta oli nii teistsugune aga nii samasugune. Ja kui hea oli rääkida eesti keelt. Milline kergendus.
Esimesel päeval me suurt ei teinudki. Kuna J tuli ka just sellel nädalavahetusel sinna, siis oli terve maja rahvast täis. Pärast kooli käisime lastega pargis mängimas ja siis tuligi juba M koju. Õhtul pidasime maha korraliku ja lõbusa õhtusöögi ning pärast seda viisin ta Targetisse. Niisiis, mitte midagi ütlev päev.

 

Laupäeval  oli suur plaan minna outlettidesse shoppama. Aga siis tekkis takistus. J läks lastega kinno ja meil polnud nagu millegagi enam minna. Sest sinna on tunnine sõit ja bussiühendust me ei leidnud. Aga siis tuli M jutuga, et ta võib meile oma kabriot anda. Mis oli mulle üllatuseks, sest üldiselt on see vaid tema auto ja mina võin kasutada vaid vani. (Kuigi eelmised au pairidel oli luba seda kasutada. Paraku olid nad sellega halvasti ringi käinud ja seega ta otsustas, et nüüd on see vaid tema auto.)

Niisiis võib sellest järeldada, et ta usaldab mind piisavalt. Aga siis. Oli teine mure. Tehnikavidin GPS ei tööta enam ta autoga. Seega oleks ainus võimalus olnud välja printida google mapsi kaardid ja nende abil liigelda. Kõigele lisaks polnud ka ilm kiita, vaid sadas ja sadas ja sadas.

Kuigi me olime algul väga kahtlevat seisukohal, kas ikka võtta see risk ja minna kiirteedele ekslema ilma gps'ita ning veel enam tema autoga... Siiski otsustasime, et raha tahab kulutamist ja me siiski peame minema.

Kokkuvõttes jõudsime me ilusti kohale, ilusti enne pimedat tagasi(pimedaga ei näe ju korralikult märke), auto oli ilusti terve ja meie olime ilusti rahul, et selle tripi ette võtsime.

Koju jõudes vahetasime kiirelt riided ja läksime D juurde grillile. Või noh, seal oli grill, aga meie jõudsime kohale ajaks kui söök oli otsas ja pidu oli kestnud juba tunde. Seega istusime niisama, mängisime wiid ja südaöö paiku tulime juba koju.

D

 

Vasakult D, keskmist tüdrukut ma ei tea, aga paremal on vahva Rebecca, kellest te veel vist kuulnud polegi. Edaspidi võite tast lugeda kui R arvatavasti.

Pühapäeval oli Au Pairide meeting. Ühtlase ka pereüritus, seega läksime kõik koos. (no olgu, J ja H jäid koju). Kaasa pidi igaüks võtma magustoidu oma kodumaalt. Meie meisterdasime Mairiga selle kõige lihtsama-küpsisetordi. (Sinna kulus siis ka meie hommikupoolik-vene pood, kust me muide leidsime küpsised, millele oli sulaselges eesti keeles !!!!!!! peale kirjutatud KÜPSISED. Mine ära milline eufooria mul sellest oli;Ning seejärel siis selle meisterdamine).

 Meie koostöö tulemus. Dekoratsiooni autor on M :)

 Neil TÕESTI oli seal majas "kommipood". Õnnelikuimad lapsed ever, eksole. Loo story oli see, et pereisa isa oli hambaarst ja tema ei saanud noorena komme üldse süü. Seega ta ei tahtnud, et tema lapsed nii üles kasvaksid ja võttis asja ikka tõsiselt. Ja sa tõesti võisid sealt neid niii palju süüa kui süda ihkas. Mida mina isiklikult siiski ei teinud, ma ei söönud mitte ainsatki kommi:)

 Kaugelt mitte kõik meie grupi Au Pairid. Aga see kõige vasem naine ongi mu LCC. Väga tore ja armas naine.

 M ja D

Meie vahvad hostpered :) Vasakult D host dad, D ise, tema host Mom ja kõige paremal minu rokkiv M.

That's enough for one post, next post next story.