Tuesday, May 28, 2013

Nädalavahetus pildis

Esmaspäev oli püha. Mis omakorda tähendas vaba päeva. Mis omakorda tähedas, et sõidutasin lapsed juba reedel isa juurde. Mis omakorda tähendas, et kodus valitses rahu ja vaikus. Mis omakorda EI tähendanud, et ma seda nautida oleks saanud/tahtnud. Mis omakorda tähendas, et pidu kestis +1 päeva. Mis omakorda tähendas miinuses unetunde. Mis aga omakorda võrdub igati meeldiva nädalavahetusega. Punkt.
Oota. Mis lõppes tervitama hüüdega eile koju jõudes : "Woaa, you are back and alive ! Welcome home!"
Punkt.

 Oli nimelt Julie viimane nädalavahetus Bostonis. Seega kõik 4 päeva olid talle pühendatud. 
 J ja ta lapsed. Laupäev.
 Megan-Lõuna Aafrika, Chris-Ameerika, Lucie/Paola-Mehhiko. Pühapäev
 Käsitööturg
Iga pühapäev pargivad kõikvõimalikud toidukad end lõunas kokku, et siis näljaseid ligi meelitada.
 Pühapäev
 Pühapäevane üllatuspidu Julie sünnipäeva/lahkumise puhul
 Oh, rooftop. Rooftop.
 Boston, me Boston. Chrisil on selline ülivinge korter "South End'is, kus ta omab privaatset katusekat ja kus ON hea. HEA !



 Ikka see tore ooo Pühapäev








 Esmaspäevane sünnipäevalõuna Ameerika vanimas restoranis.
 Memorial Day'l pannakse/pistetakse/istutatakse(?) parki iga langenud sõduri auks lipp. Ja oooh, lippe on palju. Ehk siis Esmaspäev.













Cheers !

Thursday, May 23, 2013

Seelik selga !

Tüdrikud, tüdrukud.
Kui mitte nüüd, siis millal üldse !!
Nii avastasin minagi, et mu siinses kapis polnud mitte ühtegi seelikut! Mitte ainsatki! Läksingi eile ja soetasin kohe kolm. Kuna need kõik juhtusid olema pikad, siis lühikeste otsingud jätkuvad. Aga seniks vahetan vähemalt pikad püksid pikkade seelikut vastu:)
Mmmmõnus! 


Wednesday, May 22, 2013

Ma tegin seda jälle...

Esimest korda sain hakkama lastetoaga. (vaata SIIT)

Nüüd võtsin ette oma 4+ seina.
Pärast nelja päeva, mille sisse mahtusid muuhulgas korduvad tiirutamised ehituspoe vahet(sest ülla ülla, kas heleda seina värvimine tumedaks IMEB värvi või jah. ja kas alati nagu kiuste olid seal samad töötajad, kes juba vaikselt mu üle nalja viskasid, et nüüd värvin vist küll tervet maja. ühe. sama. värviga.), siniseks vihastamised, sest miks ometi ei taha värv sulanduda , valutavad lihased, mille olemasolust mul aimugi polnud, kollased juuksed ning lõpuks, rahulolu.

Muidugi oleks veel nipet-näpet teha. No näiteks hetkel mässan ma kardinatega. Need olid aastaga nii ära pleekinud. Võtsin kätte ja valgendasin neid mitu korda, et siis üle värvida. Nii katsetuse mõttes. Kui läbi ei lähe, peab uued leidma.

Igatahes. Kuidas lihtne värv muudab nii palju.

Oma silm on kuningas. Vaata siis.







Friday, May 10, 2013

Tere Mai, tere nägemine

Nii ootamatult ongi preili Mai uksest sisse jalutanud ja kaasa toonud ka kevadise päikese.
Ning nägemise.
Nägemise all ei mõtle ma mingisugust metafoorilist paljastust ega virgumist kusagilt sügavamatest tasapindadest vaid täiesti konkreetset aistingut.
Ja tead, nägemine on kallis.
Nägemine on ka paganame reaalne. No näiteks näen ma mustust nii selgelt kui üldse näha saab. Varem oli põrand puhas, nüüd on põrand must. Koerakarvad riivavad silma juba meetrite kauguselt.
Oli siis seda nüüd vaja ?
Oli ikka!
Näha on nii värskendav. No tegelt nägin ma ju varem ka, aga mu okulaarid olid piisavalt vanad ja pikalt ma neid kanda ka ei saanud, hakkasid ninale. Ja mõte uued soetada oli juba mõnda aega, kõik jäi pealehakkamise ning muidugi rahakoti taha.

Mida ma jaburdan ?
Noh, ma investeerisin uutesse prillidesse ! Ja investeerisin on siinkohal üks igati õigustatud väljend. Ainuüksi arstivisiidi eest kirjutasin alla tsekile, mis röövis mu pangakontolt 115 dollarit. No minu meelest on see ikka purakas hind 10-minuti eest.
Ja miks on prilliklaasid poole kallimad kui raamid ise ? Mina olin ikka arvanud, et vastupidi. Võta näpust.
Minu heale ajastusele oli vähemalt poes emadepäeva 40-protsendine allahindlus, mis säästis rohkem kui "nädala palga". Aitäh, emad!

Näed siis(mina näen), nüüd olen ka pop ja noortepärane, nohiku prillide kandja :)

Me likes !