Tuesday, January 29, 2013
It's getting hot in here, so .....
Tundub, et vihmahooaeg sai selleks korraks läbi ja päike, mis pärast vihma välja tuli, on sootuks kuumem ja tapvam. Nii ei taha temperatuur ilmateate sõnul alla 30 enam üldse langeda. Ikka tõusuteel.
Vihmaga oli samas ikka päris julm basiilikut korjata. Kõik riided olid ligumärjad(kaasaarvatud pesu!!) ning põld oli vaid üks mudakäkk. Ja muidugi fakt, et meil polnud enam mitte midagi selga panna, sest a) riided olid märjad b) riided olid mustad. Ning ette võtta meil nende kahe fakti vastu polnud midagi. Sest ühtlasi otsustas ka meie pesumasin, et aitab küll ja lõpetas töötamise. Või noh, tegelt ju töötab, aga uputab. Nii uputas too meil kogu pesuruumi üle.
Ja mõte, et kuivatada märgu riideid... unistus. Sellise ilmaga ei kuivanud ka toas miski.
Samas mulle vihm hirmsat moodi meeldib. See on nagu põhjendus mitte millegagi tegelemiseks. Olla laisk, olla voodis. Mmmm. Sest vihma ju sajab. VIHM ! Mõnus.
Üldiselt on tööga kehvad lood. Paljud farmid töötavad minimaalsel võimsusel, osad on üldse tegevuse lõpetanud.
Ka meie päevad on enamjaolt poolikud, ning needki vahelduvad töötutega.
Nagu ka täna. Suurte üleujutuste tõttu, mis Brisbanes aset leiavad, olid maas Telstra mobiililiinid ja puudus igasugune kommunikatsioon. Sellega seoses tekkisid omakorda probleemid basiiliku trasportimisega. Nii oligi esmaspäeval laos tagasi laupäevane tellimus ja sihtpunkti Sydnysse see tol päeval ei jõudnudki. Noh, et keerulist mitte rohkem keerulisemaks ajada, basiilikut oli ülearu ja meil juurde polnud mõtet toota. Olge lahked, vaba päev.
Naabrimees pakkus välja, et saame temaga Cairnsi minna kui soovi on. Nii me siis käisime ja higistasime seal 36c kuumuses, mida Cairns pakub. Olgu, tegelt tuiasime kaubanduskeskuses ringi ja raiskasime raha. Kes rohkem, kes vähem. Kes mitte sentigi.
Ja jätkuvalt on palav.
Ja igav.
Oh ja muideks, oleme juba 2 kuud siin farmis elanud-olnud-töötanud.
2 down, 1 to go !
Cheers, mate !
Sunday, January 20, 2013
Las kallab
14. jaanuar aka sünnipäev möödus
üsna rahulikult. Hommikul marssisid mu “elukaaslased” koogi,
kingi, õhuballide ja lauluga tuppa ning tervitasid mind algava päeva
puhul. Tööl oli pikk päev, seega õhtuks olid kõik väsinud ja
suuri pidustusi ei toimunud. Küll aga tegima makaronisalatit, jõime
shotte ja sõime kooki. Ülemusel ja laokaaslastel polnud mu
tähtpäevast aimugi (v.a vanem ülemus, sest ta viis meid eelmine
päev linna süüa ostma). Kui see saladus tänu mu armstale
eestlastele paar päeva hiljem välja tuli, üllatas ülemuse naine
mind töö juures tordi ja lauluga. Väga armas temast. Ta olevat
ennast halvasti tundnud, et ma sellest sõnagi ei mainunud, sest
mõned nädalad varem meisterdasin ta sünnipäevaks pisikese
koogikese, millega üllatasin teda hommikuse smoko ajal.
See oli seni mu pikim sünnipäev.
Algas siin, Austraalias ja lõppes Ameerika idakaldal.
Muud erilist farmis toimunud polegi.
Alanud on mingisugune vihmahooaeg, niiet väljas
kallab-kallab-kallab.
Ahjaa, kaks tüdrukut, kes tulid mõned
nädalad tagasi, sakslased, said kinga. Liiga aeglased teised. Üksiti
tulid täna juba uued peale.
Täna nägin õues kahte papakoid
jalutamas, elukaaslasi jättis külmaks, mind tegi elevaks. Papakoid
siiski!
Lisaks kõigile tavapärastele
neljajalgsetele, kellega me elamist jagama, on ka konnad tuppa haknud
kippuma. Nii jäi vaesel Saksal vetsus kiljumisega hädagi pooleli,
mul aga tuli omajagu naermisest püksi.
Mõned minutid hiljem kiljus miss Saksa
juba oma toast. Järgmine limane võrukael.
Ja vihma ikka veel kallab.
No las ta siis kallab.
Sunday, January 13, 2013
Kes ei tööta, see ei söö
Tüdrukud küpsetavad köögis mulle
homseks kooki(minu suurel ning ainsal nõudmisel) ja mind käsutati
magamistuppa kuldsesse üksindusse.
Mõtlesin, et ongi hea võimalus teile
meie tööst rääkida.
Niisiis. Farmis on võimalik kahte
sorti tööd teha.
Field Girls. Ehk siis korjajad. Kõik
on iseenesest tegelt väga lihtne. Töö algab kell 7 hommikul. Viis
minutit enne seda saavad kõik lao juures kokku ja edasi stardidakse
ühe-kahe autoga põllule(mis asub tegelt vaid mõne minuti
kaugusel).
Kätte torkad kummikindad, näpuümber
kummid, millega punte kinni vihud. Kõhule seod ka koti, kuhu
taskusse topid veel hunniku kumme ja mõned tagavara kindad.
Põllul on masin, kus umbes 8-10 kohta.
Enamus tüdrukuid saavad istuma, mõned vaesekesed peavad masina
tagant korjama.
Nagu ma juba ütlesin, on töö kerge.
Istud liikuval masinal(mis oli kunagi tegelt hoopis tubaka korjamis
masin), korjad oma vaolt basiilikut ja sead need puntidesse. Väikesed
pundid on umbes 80 grammi ja suured 120 grammi. Kaalumine käib umbes
käe järgi. Teed pundi valmis, paned kummiga kinni, viskad kasti ja
alustad uut. Ning nii päev otsa. Koos korjajatega on põllul ka
vanem ülemus. Paks, kuri, virisev ja vanduv itaallane, kelle
vingumine ja karjumine teeb oleku aeg-ajalt üsna ärevaks.
Päeva jooksul on kaks pausi ja lõuna.
Pausid on Aussimaal smokod. Esimene
smoko on kell 9. Pausi ajal saab juua teed või kohvi, mille üks
tüdrukutest valmistab. Küpsist saab ka ! Puhkust on 10 minutit ning
seejärel jätkub töö. Lõuna on kell 12, tund aega. Selleks
sõidedakse koju ja viis minutit enne tööd saadakse jälle lao
juures kokku. Teine smoko on kell 3, jällegist tee-kohvi-küpsis
kümneks minutiks ning töö võib jätkuda.
Mõned
tüdrukud saadedakse aga shedi ehk
lattu tööle. Nii on minustki saanud sealne töötaja. Õnn või
õnnetus, kuidas võtta.
Shedi töö on
stressirohkem, kiirus on oluline ning teha tuleb mitmeid erinevaid
asju. Samas möödub ka aeg rutem.
Päev algab nagu
teistelgi kell 7. Esmalt tuleb teha erinevaid ettevalmistusi
pakkimiseks. Näiteks kaste teha. Väikestele kastidele tuleb mustad
prügikotid sisse toppida ja nõnda neid virna laduda. Suured tuleb
esmalt ära tembeldada vastavalt tellijale ja seejärel kokku
voltida. Kaste peab päevas ikka omajagu vorpima. Hea, et und neist
kastidest ei näe.
Lisaks on vaja ühe
poeketi kiledele kuupäevi külge kleepida ja veel nipet-näpet, et
pakkimine hiljem sujuvalt edeneks.
Mingi
hetk hakkab basiilik põllult sisse tulema(selleks on eraldi töötaja,
ainus mees kusjuures, kes autoga põllu ja lao vahet sõidab ja
basiilikut toob) ning sealt algabki edasi-tagasi jooksmine. Basiilik
on vaja lõikurisse toppida, sealt veereb see vette ning seejärel
topid nad korvi, pistad pesumasinataolisse masinasse, mis suurema vee
välja “peksab”. Sealt edasi peab need suurte trollide(sellised
suuured rauast käsikärud , millel on üks ratas ja käepidemed )
peale laduma, 120 punti ühele. Sealt edasi tassid trolley puhurite
alla, kus basiilik lõplikult kuivab ning edasi juba külmruumi, et
taim maha jahtuks. Ja nii uuesti ja uuesti ja uuesti. Suurte
puntidega on natuke lihtsam. Suured käivad vaid lõikuri alt
läbi(kus siis varred lühemaks ja ühtlaseks lõigatakse) ja sealt
otse trollile ning kohe külmruumi.
Kui esimesed alused
on külmad, hakkab pihta pakkimine. Esmalt topid pundid kiledesse,
siis laod kasti ja olenevalt transpordiviisist peab kastid omavahel
kinni teipima või siis kohe euroalusele laduma. Lisaks nõuab üks
poekett kinni teibitud kilesid, sel juhul on enne kasti toppimist
veel vaja kõik kiled pealt kinni teipida. Kõige tüütum tegevus
üldse kogu selle pakkimise juures!
Ja vot nii
pakitakse tuhandeid punte päevas. Tööpäeva pikkus oleneb alati
tellimustest. Kõik päevad on erinevad.
Üks
tüdruk(loe mina) hoolitseb ka smokode eest. Põllusmoko peab valmis
tegema(loe tassid pesema, küpsised karpi, tsekkima, et piisavalt
kohvi, teed ja suhkurt on ning termosesse kuuma vee laskma) u 15
minutit enne pausi ning selle põllule autojuhiga saatma. ( Kogu see
kupatus on ühes kastis) Seejärel valmistama laotöötajate joogid
ja need köögist välja tassima ja smokot kuulutama).
Laos peab alati
busy busy näima/olema. Kui midagi teha pole, peab leidma midagi
teha. Nii olemegi viimasel ajal näiteks koristanud ja kraaminud ja
topelt ettevalmistusi teinud.
Shedi tööpäevad
on tavaliselt pikemad kui korjajatel.
Kui põllul on
tavaliselt vähemalt 8 inimest, siis laos on meid enamuselt 3. Üks
kohalik neiu, mina ja noorema ülemuse naine.(Et segadust vältida.
Meil on pm 2 ülemust. Too vanem ja kurjem, ning tema poeg, kes
tasapisi võtab firmat üle) Varem oli veel üks tüdrukutest koguaeg
laos, aga kuna viimasel ajal pole tellimusi nii palju, saab ka
kolmekesi hakkama. Või isegi kahekesi. Ja isegi üksi! Ehk siis. Kui
tellimusi vähe ning põllutüdrukutel jääb tempost puudu,
saadedakse ka mind natukeseks appi korjama. Pärast korjamist lippan
aga tagasi lattu ja toimetan seal edasi. Vahest on aga vastupidi. Kui
meil jääb kätest puudu, kutsume põllult kellegi lattu
appi.(enamasti on selleks Maris)
Või nagu
laupäeval! Olin laos täiesti üksipäini. Millegi pärast ei olnud
ei kohalikku ega ka bossi naist tööl. Minu õnneks olid tüdrukud
põllul aeglased ja sain hakkama küll. Pärast põllu lõpetamist
palusin Marise appi, et saaks viimase kärud kiiremini pakitud.
Kumb töö siis
ikkagi parem on ? Kuidas võtta. Ühest küljest ladu, sest aeg
möödub kiiresti, teed erinevaid asju ja istumise asemel oled
pidevas liikumises. Rääkimata sellest päikesest ja kuumusest, mis
põllul kimbutab. Või hoopis vihm!!!
Teisalt aga põld.
Sa teedki seda üht kindlat asja ja vastutad vaid selle eest, et
pundid oleks ilusad ja õiges mõõdus(mis pole aga kunagi nii! KÕIK
pundid on nii erinevas kaalus ja mõõdus. Kõigil on oma
“käekiri”)Noh, kiire pead ka olema. Ei mingit uimerdamist.
Kui poleks veel
seda kurja itaallast, oleks korjamine lausa lust!!!
Vot nii kulgevad
siis meie tööpäevad. Tööpäevad, mis pole kunagi vennad. Ühel
päeval on tööd paariks tunniks, teisel aga kümneks.
Aga töö teeb ju
ahvist inimese ja päike Mairist neegri !
Subscribe to:
Posts (Atom)