Kustutagem võlad

Jõulud Ameerikas
24ndal käisime päeval sõpradega Peter Pani'i etendust Bostonis vaatamas. Selline armas väike ettevõtmine.  Õhtul saime L'i juures kokku, et pidada maha euroopalik jõul. Saksa, Eesti, Rootsi. Sest meie ju tähistame jõule ikka 24. Ameerikalste jaoks pole aga 24 see kõige tähtsam päev.
Niisiis, katsime laua, igaüks tõi midagi söögipoolist. Mina tegin kartuli- ja peedisalatit, yeeye!
Kõik oli täitsa armas ja tore. Jagasime kinke ja mängisime lauamänge. Jäime ööseks sinna ja hommikul pidin varakult juba koju tõttama.

Küpsise ja piima juttu teavad vast enamus, eks? Et jõuluvana tuleb 24 öösel kell 00.00 jätab kingid kuuse alla, joob piima ja küpsiseid, mis lapsed talle jätnud on. Ja 25nda hommikul esimese asjana joostakse kuuse juurde ja avatakse kingid.
Nii ka meie peres. Hommikul olid kõik juba minu tulekuks valmis. Istusid ja ootasid kuuse juures. Nii pea kui sisse sain, hakkas pakkide avamine. Ja see kestis oma mitu tundi ma arvan.
Õhtul tegime ilusa õhtusöögi. Eesti jõulupeolt olin isegi verivosrti selleks puhuks ostnud, maitses täitsa õige.
Hiljem mängisime lauamänge ja tantsisime, nautisime õhkkonda.
Ka ülejäänud päevad vedelesimegi niisama kodus. Kes vaatas telekat, kes logeles, kes käis natuke shoppamas, et lastetuba värvima hakata. See oli nimelt üks M'i kinkidest lastele. Sisustada/värvida nende tuba just täpselt nii nagu nad seda ise soovivad. Kokkuvõttes pole see veel tänasekski valmis saanud. Nii need asjad meie majas toimivad.

Aastavahetuseks läksin New Yorki. Meie D'ga läksime juba kolmapäeva hommikul, tagasi tulime pühapäeva öösel.(ühtlasi mu esimene bussitripp New Yorki, 4 tundi sinna, 4 tagasi). Rentisime Brooklyn'i linnaosas pisikese korteri, vaid 10-minuti jalutuskäigu kaugusel Brooklyn sillast, super !
Reedel ühinesid meiega veel väike grupp au paire, seltsis odavam!
Aga ohh, New York antud hooajal on üks paras hullumaja! Kui arvestada, et juba igapäevaselt on see greisiäss, siis hooajal on seda kõike vähemalt topelt kui mitte rohkem!
Midagi suurt ette ei võtnudki nende päevadega. Minu eesmärk oli siiski pigem saada eemale sellest rutiinsest igapäeva elust/melust.
Reede oli siiski päev, kus käisin natuke väljas ja olin normaalne. Külastasime "Bodies" näitust, jalutasime linnas ringi ja õhtul vaatasime kinos "New Years Eve" filmi ära. Mulle meeldis!
Vanaaastaõhtul läksid kõik teised Times Square'le. Sest see ju peaks olema asi, mida AV NY's teed. Kord elus. Aga see pole nii lihtne, et lähed ja oled ja vaatad. Ei. Et sinna pääseda pead end juba varakult platsi seadma. Üles seatakse kindlad piirid ja väravad. Samas kui liiga vara lähed, võib juhtuda, et ajaks, mil politsei väravaid üles hakkab sättima, saadetakse sind minema ja oled oma koha kaotanud. Nii juhtus näiteks mu tuttavaga, kes oli platsis juba hommikul kell 9.
Enamjaolt lastakse rahvas "sisse" kolme-nelja paiku. Ja kui sa omale koha võitled, oled sunnitud sinna ka jääma. Ja rahvast on palju, palju,plaju. Kui sul mingigi ettekujutus New Yorgist on, siis kujuta ette et kogu see rahvamass ulatub umbes Central Park'ini välja.
Niisiis, rahvast on palju. Ruumi on sul vaid seista. Ja seista. Ja ikka veel seista. Ja nii nad seisavadki alates keskpäevast kuni südaööni. Suuri kotte pole lubatud võtta, süüa-juua saad vaid nii palju kui ise oled kaasa haaranud. Aga siinjuures unusta wc külastus ära. Sest kui lähed, tagasi enam ei saa.
Samas on see kõik nii äge ja omamoodi. Sa kohtad uute inimestega enda ümber, kes ju samamoodi ootavad ja seisavad. Miks siis mitte nendega tutvust teha. Vaheldumisi käivad erinevad artistid esinemas. See aasta olid näiteks Lady Gaga, Pitbull, Justin B. Need on vaid mõned üksikud kelle nimed mulle meelde jäid.
Teatud kellaajast(äkki kella kuuest) tähistatake uut aastat erinevate linnade jaoks üle kogu maailma, kelle kell lõi 00.00.
Ja siis lõpuks, minut enne südaööd hakkab see suur pall, mis on justkui selle ürituse sümbol, vaikselt kukkuma. 00.00 kui countdown on lõppenud, on pidu ja pillerkaar, ilutulestik, confetti, suudlused. Ja mis minu jaoks kõige naljakam, mõned minutid hiljem jalutab see, umbes 1 miljoni pealine rahvamass, lihtsalt minema. Ja ongi kogu üritus.
Muidugi on sadu ja sadu baare, klubisid, kuhu inimesed siis suunduvad. Neid pidusid ikka jätkub, aga sissepääsud on ka vastavaltmagusad.
Niisiis, meie seda tralli läbi ei teinud, sest ühel neiul polnud isu,tuju,tervist. Käisime see eest salongis küüsi tegemas, vähemalt uude aastasse ilusate küünistega.
"Misss, is this a regular size of shot?"
"Mm, yes?! Ofcrs!"
"Ooh, i love u, girl ! Take a shot with me!"
"Sure"
Esimesed tequila shotid kohalikega, New York, mis muud.
Pärast seda saime D sõpradega kokku, kes olid aastavahetuseks New Yorki tulnud.  Võtsime poest süüa, juua, jõime salaja avalikult ja läksime meie juurde.
Südaööl jalutasime Brooklyn sillale, vaatasime vabadussamba juurest tulevat ilutulestikku, lukustasime sõpruse sillale ja tagasi koju. Varsti tulid ka kõik teised.
Selline aastavahetus siis seekord. Tunne oli teine, ümbrus oli teine, inimesed olid teised. Uued.



Nüüd olen võlas vaid pildid.
Nad tulevad õige pea.

Ja kas ma mainisin, et lund pole ikka veel ?!