Endalegi üllatuseks lükkasin bloggeri lahti ja.. noh, siin ma siis olen. Pole isegi kindel, mida nüüd öelda oli või ei olnudki.
Suvi on läbi, blogi on nukras tühjuses. Igapäeva elus on alates kevadest olnud tormikad tuuled, mis vahepeal vaibunud, siis jälle üles puhutud.
Vähemalt kord nädalas mõtlen, et lükkan blogile uued rattad alla ja alustan taas oma " arhiveerimist elust-mõtetest-tegudest". Aga noh, pole ma sinna ikka jõudnud. Ehk ikka jõuan ? Kehv mälu nagu mul on, ei mäleta ma ju mida näiteks eelmine reedegi tegin.. tegelt, valetan, reedet ma mäletan. Sõitsime siis ju Proua K'ga päälinna, vastu mu Noorhärrale. Seejärel ju sööma ja shoppama. Niiet see oli nüüd puhas vale. Küll aga ei mäleta ma siiski enamus oma lähiajaloo sündmusi. Mis on ju tegelt kurb.
Niisiis. Ehk see nüüd ongi mu järjekordne üritus, et anda hoogu iseendale.
Või noh...eks paistab.
Aga elus ma olen. Vaatamata kõikidele ülesõitmistele teatud metafooris.
Tere ja head aega taas!
No comments:
Post a Comment