NYC 1

Esimesse päeva mahub sõit, vaimustus hotellitoast, tutvumine financial districtiga, jalutuskäik ümbruskonna vaatamisväärsustes, ja mõnus relax ookeani ääres pargis.

Ground Zero. Kas te kujtate ette, et nende kahe augu asemel oli kunagi WTC ? Ja milline töö seal päevad/ööd, no sõna otseses mõttes 24/7, käis.

 Ma ei anna pead, kas see oli St. Paul's kirik v mitte. Igatahes tuli sealne turvatöötaja mu juurde, võttis mu kaamera, jalutas sellega sinna päris ette, kuhu muidu tavainimene minna ei või, pani tuled põlema ja tegi pilte. Siis tuli tagasi, käsutas mind sinna ette seisma ja jäädvustas ka mind. Seejärel andis kaamera tagasi ja jalutas ära. Ju talle siis meeldis mu kaamera ja järelikult mina ka.

 Ma tegelt ka tahtsin lindu fookusesse saada.

 Lemmikpoos, küll näete veel.

 Selline peaks ground zero lõpptulemus välja nägema.

Kentucky

Tere tulemast Kentuckysse- mägine maastik, rohkelt põldu ja metsa, hobused ja lehmad, karjamaad ja kuum päike ning kitsad-kurvilised teed. Väga kitsad,kurvilised ja mägised. Neljatunnine autosõit on juba paras roller coaster sõit.
Kahju, et pilte pole veel teinud.
Hetkel peatume põhjapool, teisipäeval liigume tagasi lõunasse vist.
Algselt pidime täna lõbustusparki minema, aga see lükati homsele.
Võtsime siis täna rahulikult, lesisime basseini ääres, võtsime päikest.
Inimesed on ilusad ja head. Sain kinnitust Ameerika pöörastele teismelistele, nad on tõesti hullud. Ülimalt emotsionaalsed, loobivad süüa, hulluvad iga pisi asja peale ja on muidu väga lärmakad. 
Hetk tagasi sain elu esimese kulmu vahatuse.
Aga elu muutub põnevaks, lähen uurin asja ja olen seltskondlik.

Ekskuseme ehk Tasaarveldus 5

Tark päevik näitab, et esmaspäeval panime kodus tühja ja teisipäeval oli H lasteaja lõpetamine.
Ja see pole üldse nii suur sündmus kui meil Eestis. Aktus kui selline toimus nende klassiruumis ja nad lihtsalt tulid uksest sisse, laulsid paar laulu, said oma diplomid ja oligi kõik. Võis jätkuda igapäevane rütm. Emad läksid tööle, lapsed jäid lasteaeda. Ja kodus ei tehtud ka sellest suuremat numbrit, ei kooki ega muid pidusööke.No samas oli M pikemalt tööl ka... korra mõtlesime ise koogi H'le teha, aga kuna M poleks sellest osa saanud, siis polnud väga mõtet ka.
Hommikul panin preili vähemalt ilusti riidesse ja kingad jalga. Selline armas nunnumon oli ta.

 Taustaks siis natuke meie maja ja mašinasid.

 H klassikaaslased

Pärast kooli käisime lastega rannas. Nii vahva pole vist pikka aega olnud :))

Kolmapäeval,22 juuni, oli viimane päev koolis. Mis tähendas muidugi ka lühendatud päeva, seega põngerjad olid vabad juba kelle 12st saati.
A'l oli päev otsa playdate ja meie tegime kodus muffineid.

 Kas ma olen teile ikka rääkinud, et mu Ameerika nimi ongi "ametlikult" Mj? Keegi ei kutsu mind mu pärisnimega. Sest nad lihtsalt ei suuda seda õigesti välja hääldada.

Õhtu kulges pakkimise tähe all...

Vähemalt ühele pakkus kogu see jant lõbu ja nalja.

Ning juba oligi viimane öö oma armsas, suuures ja mugavas voodis. Ja koduseks saanud Bostoni äärelinnas Newtonis.
Neljapäeval laadisime oma vani kaupa täis ja asusime teele, et veeta üks igati vahva nädalavahetus Suures Õunas.

123

Homme hommikul lendame tüdrukutega nädalaks ajaks Pennyst ära. Sihtpunktiks on Kentucky.

Süda on kodu Bosis, A on Penn ja B on homne sihtpunkt.

Õnneks ei pea ma nendega päris üksinda lendama. M peaks ka samal lennul olema.
Pühapäeval lähme suuuuuurde lõbustusparki Kings Islandile. That have to be fun !
Ülejäänud nädala plaane ma ei tea, aga nv on nende nõbu pulmad. See on ka ilmselgelt reisi eesmärk. Ameerika pulmakogemusest ära ei ütle!
Loodan, et saab tore olema.
Üritan seal end ikka netti ka pressida, sest tahaks siiski NYC tripi muljed/pildid juba üles saada.
Seni aga peaks teile veel paar postitust automaatsete kuupäevadega potsatama.


Igatahes, mul on kohutav väsimus, kohutav ... ma ei teagi mis see on.
No miski, et tahaks praegu kõik P**** saata.


Seega targem on teile praegu lihtsalt head ööd öelda !

Who do u think u are ehk Tasaarveldus 4

Jäin vist pooleli pühapäeva juures.
Pühapäeva suursündmus oli whale watching.
 Laev väljus kell 10. Ilm oli iseenesest supper ilus, aga paganama tuuline oli seal veekese peal.
Esmalt kulus tund aega siis sõidule, et jõuda "ava ookeanile?". Nende jutu järgi kohta, kus praegu vaalad söömas käivad. No ja vapper tüdruk nagu ma olla püüan, ütlesin julgelt ei tabletile. Ega ma ju ometi merehaigeks ei jää. Tegelikkus? Sinna jõudes oli mul ikka tublid värinad sees, valmis lööma käega kõikidele vaaladele, kes seal veekeses sulistavad. Lisaks tuli mõnus unemati kuidagi peale. No olgu, kas just mõnus, sest mul oli siiski ju halb olla, aga vähemalt oli uni. Õnneks polnud ma ainuke, kes oli algul vapralt ei öelnud ja lõpuks kahetses. Lohutuseks võtsime siiski tableti sisse, kuigi toimimiseks kulub vähemalt 30 minutit. Vihjena võin öelda, et tagasisõit möödus väga sujuvalt. Ei teagi, kas tänu rohule või lihtsalt sellep, et enam laineid polnud ja laev ei käinud üles-alla.
Aga vaalad kui sellised. No mina ootasin ikka natuke enamat, aga giidi sõnul oli see super hea vaatlus, sest meie ümber oli nii palju vaalasid.
No samas tõesti, kui hakata mõtlema, et suuruselt teine vaal su paadikese kõrval, sõna otseses mõttes, kõrval, lihtsalt ujub, on see ju supper lahe ja võimas!
Aga ma oleks hoopis delfiine tahtnud näha:D
Kokkuvõttes nägime tõesti neid päris palju. Mõned lähemal, mõned kaugemal. Ühed olid ema ja poeg:)
Pilte just väga häid ei saanud. Millegi pärast meie vaalad saba ei tahtnud näidata. D käis samal päeval ühes teises kohas vaatlusel ja seal näitasid vaalad ikka vähemalt saba.
Meie vaade piirdus enamjaolt nende veepurskega, ja uimega(?) ja suure kehaga. Aga teate, miks nad vett välja pritsivad ? Sest kui nad süüa haaravad(kalu siis), siis ampsavad ju ka suure koguse vee. Aga nagu inimesedki ei taha soolavett juua, nii ei meeldi see ka neile. Ja see ongi nende moodus soolavesi uuesti välja lasta.
Kokkuvõttes oli tore tripp, said kaks ühes. Vaalu näha ja imelise vaate Boston Harborile.

 Boston Harbor

 Lennujaam oli seal lähedal, seega võisid praktiliselt iga minut ühte lennukit üle lendamas.

 See Mozilla "paadike" tegi nii lahedat sõitu, kimas, pani üle lainete ja õhh, me oleks tahtnud ka sinna minna, aga meil polnud enam lihtsalt vaba aega, et selline asi ette võtta.

 Hai?

Pärast randumist läksime lõunat sööma seal samas asuvasse Legal Seafoodi, kus meie Mairiga mekkisime väga head lõhet. Njammi! Muidugi hinnad olid ka... ilusad.
Seejärel suundusime parki, kus lapsed said veega möllata ja meie, täiskasvanud, magasime :D Lõpus tõesti magasimegi, sest H jäi tuttu, Allison läks teistega koju ja M arvas, et ega ju uinak päikese käes murul paha ei tee.

Three's crowd, four's a party!