Sunday, February 17, 2013

Farmi tee ei otsa saa

Hall argipäev on toonud vaheldust uute liikumistega.
Üks koma kaks neidu on lahkunud, neli punkt neli uut on asemele tulnud. Nende seas ka üks eestlane.
Ka meie majakaaslane on lännu, mis jättis meid, kolme eestlast, kuninglikku üksindusse. Kurta ei saa.

Eile sadasid Eesti poisid ootamatult majja ja salajane pidu/lärm kestis varaste hommikutundideni.
Lärmav naaber, kadunud telefon ja eestlatele tüüpiline "joon end lambaks, seaks voi lõviks" oli teemas.

Täna käisime aga K.ga ( üks poistest) Kose ääres ujumas ning ühtlasi jälgisime, kuidas õnnetusse sattunud meest sealt kopteriga päästeti.

Tõmbasin telefoni bloggeri äppi ja harjutan end sellega blogima.
Sest va arvuti ja netiga on nagu on ning ehk annab see mulle ka üksiti indu natuke aktiivsem olema.
Kuigi ega see ikka see õige pole.


Homme või ülehomme saame kõige eelduste kohaselt a) kinga b) surma, sest nooremat ülemust pole tööl ning vana-kuri itaallane on ärga ja kontrolli täis.
Kui selle ka üle elame, oleme ühed tõsised Eesti naised ikka küll ma ütlen !


Vähem juttu ja natuke pilte meie senisest Ozzimaa elust.














No comments:

Post a Comment