Tasaarveldus 3

Kolmapäevast muutus ilm lõpuks ometi ilusaks.Midagi märkimisväärset ei teinud, käisime vaid shoppamas natuke.

Neljapäeval käisime Mairiga päeval rannas. Valisime natuke kahtlase ranna paraku. Inimesi oli lisaks meile kaks-kolm, kujutas see endast hoopis mingit soppi. Aga noh, päike võttis nii või naa.

 Tsuut-tsuuut

 Boston, me Boston

Reedel käisime taas shoppamas. Ja õhtul Dani juures filmi vaatamas.Öösel kõndisime jala koju, umbes 5km. Mönna.

Pina CoColada

Laupäeval oli vaba päev, seega kasutasime seda päeva Bostonis seigeldes.
Samal päeval toimus linnas paraad. Nimelt võitis Boston Bruins Stanley Cup'i(hoki), mida pole väga pikka aega juhtunud. Seega kogu linn juubeldas ja nende auks tehti suuuuur paraad. Paraku jäime me sellest ilma, jõudsime linna ajaks, mil rahvas hakkas just laiali vajuma. Mis kohutav rahvamass, kui palju politseid ja milline prügi. Jalutasime siis niisama ringi, shoppasime natuke ja nautisime ilusat ilma.

 Äge sell oli see. Ühe mehe tõeline bänd.

 Common Park

 Frozen Hot Chocolate <3 (girl, i know u miss it!)

 Kokku nägime pargis kolme pulma

 Ära ei ütleks...

 Tahtsime metrooga koju minna, aga sinna oli lihtsalt võimatu mahtuda. Sest kõik sõitsid vist Red Sox'i mängule. Ootasime 2 metrood ja andsime alla ning läksime siiski bussiga. Mis on pealegi poole kiirem ja saab kodu lähedale.

 Tegelt ka kasvasid ühes aias rukkililled!! Nii lahe mu meelest.

Ja siis leidis M ühe armsa kiisu, kes hakkas talle koledasti meeldima ja kiisule meeldis M ka. 

Ning kas ma olen ikka maininud, KUI väga ma oma kiisumiisude järgi igatsen :(

Teate mis...

Teate, ma avastasin täna, et tunnen tõsiselt puudust lugemisest. Just eesti autorite teoseid tahaks lugeda. Näiteks jäi mul pooleli "Minu" sari. Ja Dakil on uued raamatud, mida ma kangesti lugeda tahaks. Noh, neid on veel. Ma ei teagi kohe mida teha. Ei tea kas amazonis on neid ? Peab tsekkima. Äkki on mõttekas hoopis see readeri asi osta ?
Võtsin täna raamatukogust mingi raamatu, et no proovin. Homme viin tagasi. Pole minu maitse. Ja üleüldse ei näe siin raamatud väljakutsuvad välja. Minu jaoks on välimus just oluline, sest selle järgi ma enamjaolt oma järgmise ohvri valingi.  Ja antud raamatukogus on üsna väike valik ka. Pean homme uuesti õnne proovima.

Niisiis, äkki on vabatahtlikke häid ja toredaid inimesi, kes tahavad mulle raamatuid kingiks saata :D ?

Edit: Tsekkisin siis mina seda amazone kinlde asja. Ja neil pole eesti keelseid raamatuid. Mõhh. Ja neid raamatuid mida ma tahaks, pole ka müügis paberkandjal. Po-po-pointlesss.

M&M ehk Tasaarveldus 2

Esmaspäeva õhtul käisime Bostonis skywalkil. Ehk siis öist linna vaatamas. Aga kuna need oleme meie, siis ilma viperusteta ei saa ju. Esimese korraga jõudsime juba Bostonisse välja ja siis avastasime, et fotokas pole mälukaarti sees. Aga mis minek see ilma kaamerata on siis. Mis seal ikka, sõitsime kekslinna välja ja pidime tuldud teed tagasi tulema. Muidu poleks ju hullu, aga maksime tolli raha kaks korda mõttetult.
Teisel korral linna jõudes oli meil raskusi parkimise leidmisega.
"U are gonna get fcking killed" kuuled Bostonis, kui sõidad ühesuunalisel teel vastassuunda.
Lõpuks leidsime parkimismaja, kus tund oli 9 dollarit. Tere, arvata võib, et saime oma vaatamised tunniga vaadatud.

 Seal otsas käisimegi.

 GO BS !

Selle vaatetorni/platvormi miinus oli see, et see oli siseruum, ühesõnaga vaatasid läbi akna. Aga kui pilti ju teed, siis jääb pildile ka kõik üleliigne su selja tagant.
Vaatamata sellele oli vaatepilt siiski ülimalt ilus. Tule ja tsekka ise üle !

Teisipäeval oli lastel lühike päev, seega otsustasime muuseumisse minna. Kuna eelmine kord saime teadusmuuseumis nii vähe olla, läksimegi sinna.

Ühtul värvisin Mairi juukseid. Kasutasin esimest korda vahuvärvi, väga mugav! Soovitan soojalt.

4th of July Police

Olen üsna kindel, et olete kuulnud, et 4th of July on Ameerikas vääääga oluline ja suur asi. Kui ei, siis igatahes tegu on nende iseseisvuspäevaga. Ja patrioodid nagu nad on, tähistatakse seda ikka korralikult.
Aga see selleks. Kuna kõigil meie majas oli täna vaba päev, siis ei pidanud ka mina töötama ja otsustasin hoopis shoppama minna. Sest lähen ju peagi pulma ja mul polnud selle tarvis veel mitte midagi ostetud. Aga kõigest sellest hiljem.
Asi, millest ma rääkida tahtsin oli see, et ma sain täna oma esimese Ameerika politsei kogemuse.
Sõidan siis mina kaubanduskeskusest koju, ümbruskond oli võõras, liiklesin nagu ikka GPS'i abil.
Sõidan ja sõidan, ei saanudki kaua sõita tegelt. Vaatan, et politsei  mu taga. Aga no mis seal siis ikka, las ta olla. Midagi ma valesti pole teinud ega kavatsenudki teha. Sõidan veel paar miili edasi, järsku tüüp paneb oma sireenid ja tuled  peale.
Mul tõmbas üsna kõhedaks, sest mul polnud õrna aimugi, mis tal häda hakkas. Olin ju sama teed, samal rajal juba pikemat aega sõitnud.
Sõidan mina ikka edasi, juba mingi pool miili, ise kogu aeg mõeldes, kurat, mida ma tegema peaks, kas kõrvale tõmbama või äkki ta siiski läheb väljakutsele... Kuniks üks auto must möödus ja kõige dramaatilisemat näoilmet tehes ja näpuga näidates, et politsei "ajab" mind taga. Olgu, olgu. Vist on ikka mulle. Tõmban siis paremale poole tee serva. Jään seisma, ootan. Teeb ukse lahti, astub välja. Naine. Tuleb mu juurde ja HAKKAB karjuma.
"Kas sa oled mingi pime, vä, või kurt vä? Miks sa seisma ei jäänud"?
"Ma ei saanud aru, et te mind tahate..."
"Mingi telefoniga rääkisid vä? Ma olen sul juba tükk aega sabas sõitnud ja sa eirad mind"
"Vabandust, mul pole kogemusi Ameerika politseiga, ma tõesti vabandan"
"Sõitmisega on üldse kogemusi vä? Oskad üldse sõita vä?
Ja nii jätkus ta karjumine.
Lõpuks küsis, kelle auto see üldse on, kus on dokumendid, mis load mul on jmsjms.
Siis hakaks targutama, mida ma valesti tegin. Ütlesin, et ma ei teinud ju midagi valesti. Ta oli ikka nii vihane, et hea et ta nutma ei hakanud(rääkimata minu hirmupisaratest kurgus). Karjus mulle, et ma mingi möödusin vasakult poolt, nii ei ole lubatud. Ma vastu, et ma pole kusagil mööda sõitnudki. Ma olen koguaeg otse tulnud. Siis, et ärgu ma valetagu, ta sõidab mul juba pikemat aega taga.
 "Sorry, I really don't understand what I did wrong"

Võttis mu load, dokumendid ja jalutas oma autosse. Poole minuti pärast tuli teine politseiauto ta kõrvale. Pistis oma peanupukese tal aknast sisse ja nii nad seal vestlesid tervelt minuti või paar. Tuleb mu juurde tagasi. Nagu hoopis teine naine. Nii rõõmus ja lahke. Seletab veel mingit tähtsat juttu mulle, küsib, kas ma sain aru, mis ma valesti tegin. Ütlesin, et vabandust, aga tõesti ei saa. Ja siis tuli ta suust juba teine jutt,. Et tegemist on kahe realise sõiduteega. Ma sõitsin vasakusreas, aga oleksin pidanud paremas sõitma. Ma olen liiga aeglane vasaku jaoks ja mida kõike veel. Vabandust, ma sõitsin täpselt lubatud kiirusega. Ma olin algusest saati seal sõitnud, TÄPSELT nagu need teised 10 autot mu ees ja 10 mu taga ja 10 mu kõrval.
Tegin siis näo, et olgu, saan aru.
Ja kas ma mainisin, kui tore ta nüüd mu vastu oli? Tundis huvi, kust ma pärit olen, naeratas, rääkis rahulikult, seletas mis/millal ma tegema pean, kui keegi sireenid/tuled mu taga põlema paneb. Ütles, et teeb mulle lihtsalt hoiatuse, aga võiks mulle trahvi teha, mu jaoskonda viia, mu kinni panna ja mida kõike veel. Lõpuks lausus, et tal on hea meel, et ma siiski nii turvaliselt liiklen ja kiirusepiirangust kinni pean. Soovis head reisi ja lahkus oma siira naeratusega.

Like whaaat? Ma olen siiani hämmingus.
Kodus rääkisin J'legi loo ära. Ta ei saanud ka lõpuks aru, mis ma valesti tegin ja milleks seda kõike vaja oli.
Mulle isiklikult tundus, et tal oli lihtsalt igav. J arvas, et kuna 4th July, siis neid rohkem liikvel, et täitsa võimalik.
Sest kamoon, ma olin kogu aeg sel samal rajal, nagu ka kõik teised, ma ei saanudki ju kiiremini minna, sest minu ees olevad autod sõitsid sellises tempos. Pealegi pidin ma varsti vasakule keerama ja mulle tundus nii palju lihtsam kui ma juba seal reas püsin.

Õhhh, mida iganes ühekahekolme sõnaga.

Happy 4th of July to you too !

Kinni mu käes ehk Tasaarveldus 1

Tegin oma targa päeviku lahti ja avastasin, et mul polegi Mairile eelnevast perioodist midagi kirjutada. Või no vähemalt ma ei mäleta mitte midagi ja üles pole ka märgitud. Ju siis midagi põnevat ei toimunud.
Aga
Reede 10 juuni, 10 juuni reede, juuni 10 reede, TA TULI ! Mu maailmaparimarmsaimkalleim sõbranna. Kella üheks kimasin mina lennujaama ja võtsin ta pisar silmis vastu. Ja ta oli nii teistsugune aga nii samasugune. Ja kui hea oli rääkida eesti keelt. Milline kergendus.
Esimesel päeval me suurt ei teinudki. Kuna J tuli ka just sellel nädalavahetusel sinna, siis oli terve maja rahvast täis. Pärast kooli käisime lastega pargis mängimas ja siis tuligi juba M koju. Õhtul pidasime maha korraliku ja lõbusa õhtusöögi ning pärast seda viisin ta Targetisse. Niisiis, mitte midagi ütlev päev.

 

Laupäeval  oli suur plaan minna outlettidesse shoppama. Aga siis tekkis takistus. J läks lastega kinno ja meil polnud nagu millegagi enam minna. Sest sinna on tunnine sõit ja bussiühendust me ei leidnud. Aga siis tuli M jutuga, et ta võib meile oma kabriot anda. Mis oli mulle üllatuseks, sest üldiselt on see vaid tema auto ja mina võin kasutada vaid vani. (Kuigi eelmised au pairidel oli luba seda kasutada. Paraku olid nad sellega halvasti ringi käinud ja seega ta otsustas, et nüüd on see vaid tema auto.)

Niisiis võib sellest järeldada, et ta usaldab mind piisavalt. Aga siis. Oli teine mure. Tehnikavidin GPS ei tööta enam ta autoga. Seega oleks ainus võimalus olnud välja printida google mapsi kaardid ja nende abil liigelda. Kõigele lisaks polnud ka ilm kiita, vaid sadas ja sadas ja sadas.

Kuigi me olime algul väga kahtlevat seisukohal, kas ikka võtta see risk ja minna kiirteedele ekslema ilma gps'ita ning veel enam tema autoga... Siiski otsustasime, et raha tahab kulutamist ja me siiski peame minema.

Kokkuvõttes jõudsime me ilusti kohale, ilusti enne pimedat tagasi(pimedaga ei näe ju korralikult märke), auto oli ilusti terve ja meie olime ilusti rahul, et selle tripi ette võtsime.

Koju jõudes vahetasime kiirelt riided ja läksime D juurde grillile. Või noh, seal oli grill, aga meie jõudsime kohale ajaks kui söök oli otsas ja pidu oli kestnud juba tunde. Seega istusime niisama, mängisime wiid ja südaöö paiku tulime juba koju.

D

 

Vasakult D, keskmist tüdrukut ma ei tea, aga paremal on vahva Rebecca, kellest te veel vist kuulnud polegi. Edaspidi võite tast lugeda kui R arvatavasti.

Pühapäeval oli Au Pairide meeting. Ühtlase ka pereüritus, seega läksime kõik koos. (no olgu, J ja H jäid koju). Kaasa pidi igaüks võtma magustoidu oma kodumaalt. Meie meisterdasime Mairiga selle kõige lihtsama-küpsisetordi. (Sinna kulus siis ka meie hommikupoolik-vene pood, kust me muide leidsime küpsised, millele oli sulaselges eesti keeles !!!!!!! peale kirjutatud KÜPSISED. Mine ära milline eufooria mul sellest oli;Ning seejärel siis selle meisterdamine).

 Meie koostöö tulemus. Dekoratsiooni autor on M :)

 Neil TÕESTI oli seal majas "kommipood". Õnnelikuimad lapsed ever, eksole. Loo story oli see, et pereisa isa oli hambaarst ja tema ei saanud noorena komme üldse süü. Seega ta ei tahtnud, et tema lapsed nii üles kasvaksid ja võttis asja ikka tõsiselt. Ja sa tõesti võisid sealt neid niii palju süüa kui süda ihkas. Mida mina isiklikult siiski ei teinud, ma ei söönud mitte ainsatki kommi:)

 Kaugelt mitte kõik meie grupi Au Pairid. Aga see kõige vasem naine ongi mu LCC. Väga tore ja armas naine.

 M ja D

Meie vahvad hostpered :) Vasakult D host dad, D ise, tema host Mom ja kõige paremal minu rokkiv M.

That's enough for one post, next post next story.

Maa ja ilm

Vaatan juba eile õhtust saati vanu laulupeo videosid. Ja ohhh kuidas tahaks ka seal ise kohal olla ja kõigest sellest osa saada! See on ikka nii võimas ja kuradima lahe üritus.
 Niiet kõik, kes te seal olete, nautige sajaga ja olge rõõmsad ja roosad! Mina üritan kasvõi natukenegi läbi interneti vahenduse oma killukese haarata.

Pennsylvania

Maailmatoredad 2 nädalat on möödas, Boston on möödas, NYC on möödas. Pennsylvania on ees.
Mul on nüüd nii palju materjali kogunenud nendest nädalatest, et ei teagi, kust alustada. Aga kusagilt peab otsa lahti tegema. Ja arvata võib, et saate näha mustmiljon pilti, sest need ju mulle meeldivad.  Ja kuna mul siin sõpru veel pole, peaks idee poolest aega rohkem kui küllalt üle jääma. Ning ausalt ega ma nende sõpradega vist väga vaeva ei hakkagi nägema, sest jään ju siia vaid kaheks kuuks.
Aga eks näis kui kiirelt ma oma blogirajale tagasi jõuan ja kõik kirja saan pandud. Mul on ju suurepärane oskus aega lihtsalt tuulde saata ja mitte midagi teha.
Nüüd teatati mulle aga, et lähme mingisse kenasse kohta sööma. Peaks end siis vist valmis sättima.

Püsige lainel:)