Mõtleb

Täna on puhkuse SEE päev, mil alkoholi kogus su kehas hakkab tunda andma,  mil pähe torkab mõte, et võtaks nüüd vaiksemalt, sest asjad lähevad käest. Kuid samas, sa oled puhkusel. Ma olen puhkusel.

See hommik, mil mõtled, et eile läkski käest. Läks, aga ei läinud ka.

See tunne, et surm tuleb peale. Mida rohkem ärkvel oled, seda selgemalt ta ennast ilmutab. Aga mida veelgi rohkem ärkvel oled, seda paremaks muutub. Selline väike nõiaring. Ja välja saad sellest astuda alles.. puhkuse lõppedes. Astun.

See olemine nagu oled, aga ei ole ka. Tumm. Mull. Olen, ei ole.



See mõte, et kas kirjutamine selles olekus on ikka mõistlik?