Üks neist päevadest, mis algas lühikese unega. Ja halva unenäoga.
Üks neist, kus sisetunne ütleb, et vaata ma näitan sulle, nii läheb. Ja nii lähebki. Ja siis tuleb kuidagi sisemine rahu, et nii pidigi. Sa veel näed miks.
Üks neist, mil Hindsight is 20/20.
Üks neist, mil kolm on kohtuseadus.
Üks neist, mis kohati läheb keskelt pooleks.
Üks neist, kus pool oli halba ja pool oli head. Aga siis selle hea suudan omakorda pooleks teha ja jagada.
Üks neist, mil korraks tundub, et kõik käis uuesti uperkuuti.
Üks neist, mil vajan plaani OPQ. Sest tähestiku esimenepool on kasutatud.
Üks neist, mil joosta pikku seina või kukkuda katki on mõte #1.
Üks neist, mil päike on nii soe ja taevas nii sinine. Ja siis ma nägin neid kahte lennukit. Ja taevas oli sinine.
Üks neist, mil oligi nagu kevad. Kevad. Isegi lõhn oli Kevad.
Üks neist, mil isu tuli muutuste järele.
Üks neist, mil isu tuli seiklustele. Ning isu tuli stabiilsusele.
Üks neist, mil reaalsus taob jalaga pe*se nõnda tugevalt, et valus on istuda.
Üks neist, mil muutusi on lihtne vastu võtta aga raske selgeks teha.
Üks neist, mil võin lõksus olla.
Üks neist, mil silmad ongi vaikusse uinunud foorid.
Üks neist, mil tunnen, kuidas iseloom kasvab. Mehiselt.
Üks neist, mil keegi suudab mind endast nii välja ajada, tehes mitte midagi. Mitte midagi. Ja ma pole väliselt endast väljas, vaid sees tormab.
Üks neist, kus selle nimi on hoolivus.
Üks neist, mil suudan paberiga kätte lõigata.
Üks neits, paljudest neist, mil põletan oma keele.
Üks neist, mil eneseväljendusoskus sõidab Ameerikamägedel.
Üks neist, mil juuksed karjuvad, röögivad kääride järele.
Üks neist, mil kodu on vaid telefonikõne kaugusel.
Üks neist, mil võltsnaeratus muutus non-võltsiks.
Üks neist, mil korraks tekkis uhke tunne. Iseenda üle.
Üks neist, mil leian postkastist oodatud ootamatu kaardi.
Üks neist, mil tunnen reaalselt, et lõpp on lähedal.
Üks neist, et kolme nädala pärast peaksin koju lendama. Aga ei lenda, sest ei näinud end lendamas.
Üks neist, mil käsi on ikka roheline. Või on see sinine. Sest värvisin sõbranna juukseid paar päeva tagasi.
Üks neist, mil arvuti lihtsalt ongi nii aeglane, et nutt tuleb kurku. Nii aeglane, et kerkib küsimus, kas ostsin ta kaks või kakskümmend aastat tagasi?
Üks neist, mil keskendumisvõime on null. Lausa nii null, et ühel hetkel avastan, "kas ma mõtlen või hoopis eiran oma mõtteid"
Üks neist, mil leian end mõtlemast, kas see, mis ma väidan end tahtmast tegemast, on ka tõesti see, mida teha tahan.Tõesti? Enesepettus?
Üks neist, mil pea on kas kartul või õhupall.
Võta sa siis kinni, mis päev see oli.
No comments:
Post a Comment