Näed siis

Kui kaua ma seda uut postitust alustada üritan kuid siis samakiirelt või veelgi kiiremini nurgas olevat punast risti vajutan ja loobun.

Unevõlg poob ja tunded on sassis.

Märgin ära, et 4-1=3 ja punt ongi lagunemas.  Nimelt on meie armas Sakslane L teel tagasi koju.  Vähem kui nelja kuu pärast olen mina järgmine. Ning kui nüüd päris üdini aus olla, siis ei teagi, kas nutta või naerda. 

Lennujaamas kajas pigem lõkatav naer suitsukattena kurbusele. Nalja oli rohkem kui kopika eest. 

Nüüd sai aga nali läbi ja küll see reaalsuski jalaga taguotsa varsti virutab.

Sellele Lillale neiule aga kõike paremat koduses Saksamaal. Meie jääme teda siin igatsema ja päevi lugema, mil kohtume taas.

Minu täht taevas.

Armastusega, M.