Friday, July 6, 2012

"I'm ready for some baby news.."

Lausub mu vastas istuv noor õpetaja, kelle sõbratar lamab juba 16ndat tundi haiglavoodis ja ootab mil Arbuus nimega Lilly Beth välja otsustab hüpata.
Nii istume me kõik, perekond, sõbrannad ja ei keegi(loe mina),  haigla ooteruumis juba tunde(varaseimad tegelased istuvad siin juba hommikul kella kuuest) ning ootame neid tähtsaid uudiseid.

Nädal tagasi külastades samat noorpere tajusin KUI valmis nad selleks lapseks on. Sõna otseses mõttes, pista laps hälli ja olemas on ideaalne pilt. KÕIK oli paigas. Alustades uue auto soetamisega, lõpetades mähmketega korvis. Ning milline garderoob. Appi, MILLINE garderoob. Ma arvan, et isegi minul on vähem riideid. Valmis olid ostetud asjad isegi järgmiseks kevadeks.  Just nii valmis nad siin ongi.(Tegu on muide sama paariga, kelle pulmas me eelmine aasta käisime).

Ühtlasi pani mind mõtlema, et samamoodi ootab minu perekond mõne nädala pärast esimese järeltulija saabumist. Või kas ootab? Pean silmas, kas ka Eestis on ooteruumid täis armastust ja ootust nagu siin? Olen elus vaid ühte noort ema haiglas õnnitlemas käinud, seda paar aastat tagasi kui mu lapsepõlvesõbranna oma esimesega maha sai. Ka sel korral külastasime neid päev või kaks hiljem. (Ega mul polegi tutvusringkonda nii palju beebisid sündinud. No muidugi nagu kiuste  on beebimeri uputama hakanud eemaloldud aastaga)

Minul oleks näiteks ülimalt hea meel kui mina punnitamise olukorras oleks ning teaksin, et seal kusagil ruume ja ruume eespool on üks punt, kes mind armastab ja toetab oma kohaloleku ning mõtetega.  (Võtke seda palun kui üleskutse ja vihjena. Mitte, et mul see tegevus lähiajal plaanis oleks. Oo õud, oo ei)

Siinne ootesaal on täis nii palju armastust ja ärevust, et purgi kass lendaks vilega pealt.


Kogu see titendus pani mind mõtlema ka sellele kui palju on minu äraolekuga neid väikseid tegelasi kodumaal juurde sadanud. It's raining babies, halleluuia, it's raining babies.
Ning kui palju ma sellest kõigest ilma olen jäänud. Sugulased, parimad sõbrannad, tuttavad. Ja ajaks mil ma tagasi olen, on pisikestest beebidest suured beebid saanud, kes teevad juba suuri tegusi.

Kõikide beebide terviseks!


No comments:

Post a Comment