Mul pole väga sõnu kirjeldamaks seda, mis toimub.
Siinkohal saan olla vaid tänulik, et meie oleme linnast see nädal eemal ja jälgime olukorda uudiste vahendusel.
Kui õudne oli ärgata täna hommikul, avastada meedia vahendusel, et kogu see praegune möll käib praktiliselt meie külje all. Ümber nurga. Meist vaid jalutuse kaugusel.
(Kiire ülevaade:Kaks kahtlusalust, kes korraldasid maratoni pommitamise, eile õhtul sai politsei neile jälile, poerööv, pommid, tulistamine, üks kahtlusalustest sai surma, teine põgenes ja nüüd on kogu linn suletud, kõik koolid, transport, KÕIK on suletud. Inimesed on palutud jääma kodusteks, lukustama uksed, olema ettevaatlikud. Tänavad on tühjad, tuhanded politseid, FBI, SWAP ja muud säärased üksused on liikvel otsimaks seda 19 aastast noormeest, kes varjab end eeldavasti kusagil Watertownis. Politsei käib ukselt uksele, leidmaks seda meest.)
Vaatan telekast kogu seda möllu. See tänav, mida nad pildis praegu näitavad ja kus peamine oht on, on tänav mida ma sõidan kogu aeg. Nädalas mitmeid kordi. Ma ei tea, see on nii rändom vaadata kõike seda telekast.
Siinkohal aitäh kõikidele Teile, kes kirjutasid ja muretsesid.
Meie liigume Bostonisse tagasi pühapäeval. Loodetavasti on olukord selleks ajaks rahunenud.
Olukord on tõsine. Ja uskumatu.
Stay strong, Boston.
Loen su postitust ja mõtlen, et millest sa räägid, et mis ümber nurga ja "me ei ole kodus" jne. Mõtlen, et sa oled ju Austraalias. Olen nagu su blogil silma peal hoidnud aga no see postitus, kus sa ütled, et oled tagasi on mul ikka täitsa vahele jäänud. Welcome back! Ootan huviga postitust selle kohta, kuidas sa tagasi sattusid.
ReplyDelete