Your surrender

Vaatamata sellele, et meeleolu täna hommikul oli  meie majas väga cranky ning ilmgi kiita pole, olin ise vähemalt tubli ja tragi. Saatsin lapsed kooli, käisin koeraga väljas, tegin tund aega kodus trenni, käisin pesemas ja sõin hommikust:)

Üldiselt on mu esimene iseseisev nädal väga hästi läinud. Isegi M kiitis mind.
Esmaspäeval midagi erakordselt huvitavat ei toimunud.

Eile, teisipäeval, läksime lastega pärast kooli loomaaeda. A sõber O tuli ka meiega kaasa.
Loomaaed ise ei olnudki midagi erilist. Mitte liiga väike ja ka mitte liiga suur. Täiesti paras, et kulutada seal kaks tundi.

Aga liiklus oli see, mida ma pisut põdesin. Õnneks on mul sõber gps.
Sinna sõites mõtlesin, et hea idee oleks ju hääl peale panna. Ja kas ma oskan siis mingit Aafrika keelt ? Arvatavasti keegi lastest oli seda natuke näppinud, aga polnud hullu, jõudsime ilusti kohale.
Tagasi sõites vahetasin keele inglise peale ja asi kohe poole parem. Kuna me hakkasime sealt liikuma u 4.20, muutus liiklus üha hullemaks. Tööpäev hakkas ju lõppema ja kõik tahtsid koju pääseda. Ning peale selle viis gps mind läbi Bostoni kesklinna. Mis tegelikult polnudki väga hull. Aga kui ma peaks ilma navita sõitma... ma ei sõidakski:D
Igatahes, jõudsime koju 5.15 ja ma olin ÜLI rahul ja nii uhke enda üle :))  Seega, koju sõit võttis aega pea tund, kuid sinna sõitsime vaid poole tunniga.  (Minnes me muidugi ei läinud ka läbi downtowni'i vaid lõikasime kusagilt otsemat teed)

Ühtul käisime kõik koos süüa ostmas.
Ja kui ma siis õhtul pea patja sain, magasin vist küll sekundi pealt.

Täna midagi erilist plaanis pole. Õhtul lähen võibolla välja, aga ei tea, eks paistab.
Homme peaks tüdrukutel pikk päev koolis olema, aga millegi pärast on hoopis lühike. Oeh, that's bad for me.
Ja ma ei saa aru, mis mu arvutiga toimib. Tujutseb vist. vahepeal laeb, siis jälle ei lae... ei tea.

Ja varsti on emadepäev! Ning ma ei tea mida teha selle puhul. On kellegil mingeid häid ideid muga jagada ??


Musi:*

You are only exception

Täna sai täpselt kuu aega päevast mil ma siia, Newtonisse, saabusin. Oma uude koju, uude perre.

Teisipäeval käisime siis lastega kinos. Mina pidin sõitma, sest vanaema kardab siinset liiklust. Sain ilusti hakkama, vanaema pani kaardilugemisega(Gps'i pean ikka silmas) korra puusse, aga polnud hullu. Algul plaanisime tavalist versiooni minna vaatama, aga kuna aegu oli pm muudetud, siis läksime hoopis 3D'sse. Minu meelest oli väga armas ja naljakas film :) Soovitan soojalt! (Jutt käib siis filmist "Rio")
Pärast filmi läksime Cheesecake factory'sse sööma. Seekord tellisin kanatacod. Polnud just kõige paremad, aga käisid kah. Teist korda enam ei telliks.

Kolmapäeval arvas A, et on haige ja jäi koju.
Päeval kui H koju tõin, käisime jõe ääres parte toitmas.

Õhtul sain DD's  kahe tüdrukuga kokku. Daniela Saksamaalt ja Ivonne Mexicost. Rääkisime niisama juttu, tahtsime ühte puppi minna, aga no kuna ma olin ALAEALINE ja valetasin, et mul dokumenti kaasas pole, siis sisse me ei saanud. No ja Danielal polnud ka nagunii doki kaasas. Ta on muidu 22.
Üldiselt hakatakse pubides juba kella viiest dokumente küsima. Noh enne seda saad niisama sinna sööma minna nt. Minu meelest Eestis enne 9 kindlasti ei küsita ?
Aga muidu olid tüdrukud toredad.


Neljapäeval käsime vanaemaga shoppamas. Ostudest pajastin juba eelmises postis. Lõunat sõime väljas, otsustasime Mexico toidu kasuks. Minu sõin kana tortillat, mis polnud taas väga hea, sest enamus koosnes riisist.

Laupäeval kutsus Daniela mind Bostonisse. Kuna muud targemat nagunii teha polnud, siis viskaski M mind Daniela juurde ja meil läks õnneks, sest ei pidanudki rongiga minema, Daniela host dad läks ka Bostonisse, saime temaga sinna ja hiljem tagasi ka. Muideks, Daniel(host dad) on isegi Eestis korra käinud ja talle väga-väga meeldis.

Niisiis, me mingit suurt sihti ette ei võtnud, et kuhu minna, mida teha. Jalutasime niisama ringi, korra eksisime ära ja sattusime chinadowni. Aga õnneks oli D'l iphone ja sellega on ju orienteerumine lihtsamast lihtsam. Tahan ka!

 

Selliseid turistide "paate" näeb Bostonis väga tihti ringi sõitmas. Mulle pakkus vähemalt küll nalja kui esimest korda seda nägin.

 

Pilte väga ei teinud, sest kuigi hommikul tõotas tulla super ilm, siis päeval kadus ikka päike ära ja oli üsna jahe. Seega polnud isu ka kaamerat tihti välja kiskuda. Ja ega suurt vaadata ka polnud.

 Ja siiiiin ta on ! Minu esimene Ameerika hot dog, mis maksis 2.50 doltsi:)

Daniela

Käisime natuke shoppamas, ostsin vaid tennised, salli ja käeketid.
Söömas käisime ka Au bon pain'is.  Mm kui hea! Mul oli veel perelt saadud kinkekaart alles, seega kasutasin selle ära.

Maaaaaailma hea sai!!!!! (Hind oli vist 2,69)

Mandariini-kana salat(6,69 doltsi)

Õhtul kutsus D mind oma koju peole. Nimelt läheb nende vana au pair esmaspäeval ära ja ta korraldas suure peo. Üldiselt polnudki väga viga. Kõik olid muidugi au pairid. Paar tuttavat nägu isegi.
Lõpus muutus pidu aga üsna vaikseks ja igavaks, seega tulin 11 paiku ära.

Täna, pühapäeval, oli mu teine LCC meeting. Kutsusin D endaga kaasa, ta oli muidugi kohe nõus. Seekordne üritus oli kanuutamine. Muidu oli täitsa tore, aga meie "paadis" oli üks Ukraina neiu, kes no... oli loll. No tõesti oli. Polegi paremat sõna ta kirjeldamiseks. Ja kui häiriv ta oli. Ning lärmakas. Appi. Ja ta rääkis vene keelt. Meiega suhtles muidugi inglise keeles.
Oeh. kuidas üks inimene ei saa aru, et kui tahad vasakule keerata, pead aerutama paremal pool.
Mul on hea meel, et see oli ta viimane LCC meeting ja arvatavasti ei pea ma teda enam kunagi nägema :)))
Isegi D ütles, et ta oleks ta ära killind kui võimalust oleks.

 

See keskmine oligi see annoying neiu.

Koju tulles käisime D'ga väljas pizzat söömas ning hiljem sõidutasin ta koju.

Just lõpetasime õhtusöögi, varsti peame M'iga oma iga pühapäevase meetingu ja siis tuttu.
Magasin eile öösel nii halvasti. Olin juba poole seitsmest üleval, sest H ärkas ja ma ju kuulen kõike, mis siin toimub. Uimerdasin siis tükk aega ärkvel, mingi aeg õnnestus uuesti uinuda. Aga ega siiski ei saanud korralikult magada, ikka olin vahelduva eduga üleval. Halba unenägu nägin ka.
Ja mu arvuti paneb näkku. See ei lae enam. Mul on umbes täpselt 34 prossu akut ja edasi ma ei tea mis saab. Niiet ärge imestage kui ma ära kaon. Sest ma tõesti ei tea, mis sel nüüd häda on.


Homsest peaks algama mu täiesti iseseisev nädal, loodame parimat !
Take care !


Ps! Vahetasin blogimise kella ka ära. Varem näitas see Eesti aja järgi, millal olin postituse teinud, nüüd aga minu aega. Ma arvan, et nii on asi natuke loogilisem ja parem :)


Edit: Ma ei julge praegu oma voodist liikuda ka, sest Mr Q otsustas uuesti laadima hakata. Äkki ta niisama streigib ja polegi katki?

Raha tuleb, raha läheb

Teen siis nüüd ühe lubatud shopingu postituse ka lõpuks ära.
Hoiatan ette, et kui kedagi selline teema ei huvita, jätke aga südamerahuga vahele;)

Üldiselt on muidugi riiete, jalanõude, elektroonika jmsjms hinnad tunduvalt odavamad kui Eestis. Eriti hea on veel kui satud aledele või külastatd outleti poode.

Minu seinised ostud on siiski põhinenud vajadusel, mitte WAO efektil. Noh, eks mõned sellised ägedamad on ka juba sisse tulnud, aga üldiselt olen üritanud osta vajalikke asju, sest ma tõesti ei võtnud ju palju riideid kaasa.
Kõigist ei hakka pilte muidugi panema.

 Kummarid,(mis sai ostetud juba väga ammu, siis kui ainult sadas ja sadas) täiesti-täiesti tavalised, hinnaks oli u 20 dollarit.(Marshall)

 H&M tennised. Alumised valged on mu praegused lemmikud jalavarjud. Tänu sellele on need juba üsna läbi kantud ja pole enam nii ilusad kui algul. Ülemised lillelised ostsin täna Bostonist. Mõlema hind 12 doltsi.

Ülemised sandaalid maksid 7 doltsi(Filene's Basement), alumised 13 doltsi, mis on ostetud tüüpilisest jalanõupoest,umbes nagu meie Walking.

Lisaks neile on ka ühed tavalised flip-flopid, mida niisama jalga torgata. Rohkem vist jalanõude poole pealt pole. Ühed nunnud papud ootavad mind veel Targetis ja uued mustad baleriinikad peaks ka muretsema, sest praegused hõõruvad vastikult.

 Selle koti ostsin ka suht algul, sest mul lihtsalt polnud head kotti, kuhu vajalikud asjad ära mahuks ja mida ei peaks õlal kandma. Nüüdseks on sellest saanud mu igapäevane kott. Täiesti asendamatu. Hinnaks oli vist u 20 doltsi.(Target)

Selle ostsin alles paar päeva tagasi. Kuna mul oli nagunii plaanis osta üks suveka välimusega kott, siis seda nähes oli valik tehtud. Pealegi hind, 8 doltsi, oli ka üli hea. (Gap Outlet)

 See kampsik oli ka mu üks esimesi oste. Hind 15 doltsi. (H&M)

 Mu praegune lemmik, millele on kahjuks juba auk varrukasse tekkinud. Aga hind oli vist u 11 doltsi. (Forever 21)

 Ning see kullake on mu uusim kamps/jakk. Ning ma ei saanud seda lihtsalt ostmatta jätta, sest esiteks oli see seljas nii mõnusalt pehme ja teiseks, kammoon, selline firma ja niiii hea hind. Hind 22 doltsi.(Filene's basement)




Lisaks neile leiab veel kapist ühe H&M'i jaki vms, mis ei jäänud pildile ilus, tolle hind oli u 15 doltsi; ühe Forever 21 kampsu/jaki(ma ei tea kuidas neid kõike nimetada, vist kamps on ikka parim sõna, kuigi nad pole villased ega ms), mis jäi ka pildile väga inetu, seljas on aga huvitav, hinnaks 11 doltsi; valge pusa, miillel peal Los Angeles, hind oli vaid 6 doltsi; Nike lukuga hall pusa(millest ma unustasin pilti teha), hind vist u 15 doltsi(!!). Viimane pärineb mu Penny shopingust, kui ostsin enamus asju sporidpoest, kust leidsin ülihea allahindluse leti; Ning veel üks Forever 21 jakk, millest unustasin samuti pilti teha, hind oli 25 doltsi.

Need kaks üsna sarnast toppi/kleiti(kuigi kleidina neid kanda ei saa, sest esiteks paistavad need nata läbi ja suts lühikesed on ka) on mu nunnuimad ostud. Pärinevad ka Penny shopingust. Ostetud on need ühest ja samast poest, kus oli kampaania, osta üks, saad teise penni eest(ehk siis pm sendi eest) ! Ehk siis muidu oleks need kokku maksnud u 45 doltsi, mina sain 23 doltsiga.(Wet seal)

Mu ainus seelik garderoobis, pärit üleeilsest shopingust. Hind 7 doltsi (Filene's basement)

Mu ninnu-nännu pluuse, Jällegi, pildilt pole eriti midagi aru saada. Aga seljas on selline mõnus. Poodi ma ei mäleta, hind oli u 16 doltsi.

 

See maika on ka mu üleeilne ost. Hind 7 doltsi (Old Navy).

Peale selle maika ostsin veel ühe Puma musta maika, mille hind olki 10 doltsi.(Marshall)
Lisaks neile olen ma veel nii mõnegi maika ostnud. Hinnad on jäänud vahemikku 3-7 doltsi.

Lisaks veel 2 Adidase jooksu särki, hind oli kummalgi u 14 doltsi. Need ostsin samuti Pennys olles.
Pennyst ostsin veel ühed Nike puuvillased põlvpüksid, millega hea nt jooksmas käia. Hind oli 14 doltsi. Nüüd aga tunnen, et ostsin natuke liiga suured. Aga ega seal valikut ka polnud, need olid ainukesed ja tol hetkel need ju istusid ideaalselt.
Kõik need "spordi riided" olid eelpool mainitud spordipoest, kus olid allahindluse lett.
Üleeile ostsin veel ühed Adidase lühikesed trenni-jooksu püksid, hind 12 dolts (Marshall.

Muidugi olen ka pesu ostnud, aga no pilte muidugi ei hakka panema. Lemmikpesu Calvin Kleinilt ostsin üleeile F basementist. Nii mugav ja hea ! Rinnakate hind oli vist 12 doltsi ja püksikute hind 6 ja 7 doltsi. Liiga hea, et tõsi olla, eks !
Victoria Secretsist ostsin ka kord 5 paari püksikuid 25 doltsi eest.

 Käevõrud, mis ostin täna Bostonist. Hind kummalgi 4 doltsi. (H&M)

Sõrmused ostsin Pennys olles. Hind 6 doltsi. (H&M)

Paar salli olen ka ostnud, American Eagle kirju sall, hind oli 22 doltsi; 2 H&M salli, üks on ruuduile, hind oli 3 doltsi ja teine on valge, mille ostsin täna, hind 10 doltsi.

Ja uued päikeseprillid ostsin ka, aga ma suutsin need täna ära lõhkuda. Need vedelesid mu voodi peal ja kui ma siis korra kiiruga siia hüppasin... krõks ja katki nad olidki. Mõlemad sangad küljest ära. See tähendab vaid üht, peab uued päiksekad jälle ostma.

Eks neid asju ole veel üht koma teist. Tundub et üpris palju, aga ega selga pole ju ikka midagi panna ja koguaeg on tunne, et ikka oleks seda ja seda veel vaja. 

Üldiselt on poodide valik suur. Väga erinevates hinnaklassides ja muidugi kvaliteet on seinast seina.

Marshall ja F Basement on sellised poed, kus müüakse heade brändide riideid jms palju odavamalt. Ma pole veel uurinud, et kas need on nagu kaupluste ülejäägid või kuidas see asi neil toimib.  Igatahes neist kahest leiad nt Calvin Klein, Ralph Lauren, American Eagle, Fitch, Billabong, O'Neil, Guess, Nike, Adidas, Puma ja palju teisi. No sealt võib tõesti leida kõike.

Wet seal, Forever 21, H&M, Old Navy  ja paljud muud taolised poed on üsna hea hinnaga ja neis leidub tõesti ilusaid riideid. Nooruslikud ja värvilised :)

Tähele tuleb ka seda panna, et kui vaatad kaubal hinda, siis sellele pole lisatud käibemaks. Seega kassas makstes tuleb hinnale veel natuke otsa. Mis on  ju Eestist üsna erinev, sest meil on hinnas juba käibemaks ju sees.

Ning muidugi see, et alati kuuled "How are you". Aga no see on IGAL POOL nii. 

Lisaks ei ole midagi imestada kui müüja alustab sinuga vestlus. Nt kui ma New Yorgis VS'is maksma läksin, küsis teenindaja mult kohe, et kust ma pärit olen ja mis ma Ameerikas teen.

Poole tunni pärast kui läksin SB, küsis sealne teenindaja samuti, et kust ma pärit olen. Ning ta isegi teadis kus Eesti on ja et meie pealinn on Tallinn:) 

Kui esimest korda J'ga süüa läksime ostma, siis hakkas ka sealne müüja minu kohta pärima.

"Kas ta räägib inglise keelt" küsis teenindaja tasa J'ilt. Hakkasin kõva häälega naerma. Samtui ka J. See vestlus venis natuke pikemakski. Lõpuks arvas naine, et peab nüüd Eestisse reisima.

Vot nii. Edaspidi üritan teid oma ostudega jooksvalt kursis hoida kui soovite :)

Ja korraga kõik vaikseks jäi

See on täiesti teemaväline jutt, aga ma ei saa ju vait olla.


 29.04.06
Sellest on juba viis aastat.
Kuidas ma tunnen tast nii kohutavalt puudust.
Olen täna päev otsa vaid talle mõelnud. Milline ta praegu oleks, kes ta oleks, kus ta oleks, mis ta teeks...

Vahest tahan uinuda vaid selleks, et näha teda taas unenägudes.

Igatsen Sind niiii väga, venna.

"Olen selline nagu olen, jään selliseks nagu olen"

Kas ma vingusin ilma üle ? Eiei, võtan sõnad tagasi, 26 kraadi pole üldse ju paha :):):)

Wait and see

TereTere!
Tekkis küll pisikene auk kirjutamisega, aga ega seal Pennsylvanias olles midagi suurt ei toimunud ka. Esmaspäeval käisin shoppamas. (Järgmise posti teengi oma parimatest ostudest:)
Järgmised kolm päeva käisime ujumas, et aeg kiiremini läheks.
Reedel oli kõigil kuidagi paha tuju, ilm oli ka kehv. Koristasime kodu, käisime H'ga mänguväljakul ja õhtul läksime kinno. Minu esimene kino Ameerikas. Muidu oli kõik ok, aga nad valisid vägaväga vale filmi, mida lastega vaatama minna. "Hanna" Ma ei tea kas Eestis on see, aga no tõesti. Filmi sisu oli üsna pointless ja üleüldse väga mittesobiv lastele. Lõpuks said ka vanemad sellest aru ja natuke enne lõppu korjasid nad asjad kokku ja läksid välja.
Sel nädalavahetusel peeti ka Easter'it. Mis on siin ikka väga suur asi. No võrreldes meie kommete ja tavadega. Ehk siis minu esimene püha siin.
Meie tegime algust juba laupäeval, sest pühapäeval pidime juba varakult teele asuma. Niisiis, hommik möödus sättimise ja kokkamise tähe all. Lõuna ajal istusime kõik lauda ja nautisime üli head toitu. Hommikul tulid Jn'i lapsed ka koju, seega oli meid kohe rohkem ja selle võrra oli rohkem ka tülisid-lärmi ja mõttetut draamat.  Toidud olid nii nii head. Sink, mis oli minu meelest liiga magus, kalkun, maailmahead ahjukartulid, kartulipuder, köögiviljad, seened, salat.. kindlasti suutsin ma juba midagi ära unustada. Pärast söömist läksime ühisele jalutuskäigule "linna". Tagasi tulles koristasime (olgu, J ja Jn tegid seda) köögi ära, ja hakkasime kooke sööma. Hiiglaslik šokolaadikook, juustukook ja õunapirukas. Oeh, nii head, aga enesetunne pärast ühte šokolaadi-ja juustukoogi tükki polnud sugugi nii hea. Ma tõesti arvasin, et ma lähen lõhki või kõik tuleb lihtsalt uuesti välja. Läksin üles oma tuppa ja keerasin tunnikeseks magama.
Õhtul vaatasime filmi. "Prince of Persia" kui ma ei eksi. Ja kas ma sõin taas head sööki? Muidugi!! Ma pidin. Ma tõesti pidin. Patt oleks olnud jätta nii head sööki uuesti söömata.
Mulle film väga ei meeldinud, seega läksin üles ja pakkisin oma asjad hoopis kokku.
Pühapäeval läksid J, A ja H kirikusse, mina nautisin hommikusöögiks õunapirukat ja juustukooki:))
Ning kümne paiku asusime teele. KojuKojuKoju!! Oh, ma olin nii õnnelik. Isegi ilm oli rõõmus, et me ära läksime. Päike paistis ja sooja oli üle 20ne kraadi. Kenakena, ja kui meie seal olime, siis sadas valdavalt iga päev. Välja arvatud see päev, mil väljas oli niii soe.
Kohtusime M'i ja ta emaga (kes tuli nädalaks siia, sest M läheb täna Californiasse vms) samas kohas kus eelmine kord. Pakkisime asjad ümber, sõime lõunat ja vurasime koju.
Nii hea on kodus olla :))
Õhtul sõime õhtusöögiks Korea toitu. Mida olin tegelt juba Pennys saanud. Aga hea oli ikkagi!
Aa, mis ma ära unustasin. Laupäeval said lapsed pühadekorvid. Need olid täis komme ja erinevaid mänguasju. Ning pärast söömist toimus munadejaht. Olime eelmisel õhtul J ja Jn'iga kotitäie üllatusmune kommidega täitnud ning J peitis need aeda, kust lapsed pidid need siis üles otsima. Lõbu kui palju. Põnevaks muutus asi hiljem kui avastati, et lisaks kommidele leidub ka osade sees raha. Tegelt meil said kommid lihtsalt otsa ja J arvas, et raha ei tee ju paha.
Pühapäeval koju jõudes oli siingi "pühadejänku" käinud ja korvid toonud. Isegi mina sain oma korikese:))
Nii möödus siis meie vaheaeg.

Täna lähme lastega kinno, "Rio't" vaatama. Neil on lühike päev, seega tulevad mõlemad juba 12.30 koolist koju.
Ja kui aus olla, siis ma ei jõua ära oodata, millal ma olen üksi, täiesti üksi lastega. Nii, et ühtegi teist täiskasvanut pole. Kõigi eelduste kohaselt on järgmine nädal nii. Lõpuks ometi.
See esimene kuu on ikka väga kreizzzi olnud. Just selles suhtes, et kohe algul läks M ära, J tuli siia, siis jäid kõik haigeks ja olid kodus, siis tuli juba vaheaeg ja pidime Penny minema ja siis tulime koju ja M peab jälle ära minema ja M'i ema on siin. Huhh.

Veel paar päeva ja ma olen juba tervelt kuu aega Ameerikas olnud :)!!!! Uskumatu kui kiirelt see aeg on läinud.

Eelmine nädal tulid mulle ka mu esimesed nimelised kirjad postkasti. Sots kaart tuli ära, mis on küll väga pointless. Ma eeldasin, et see on ikka nagu kaart, plastmassist, aga tuli välja, et lihtsalt paberist, kuhu peale on prinditud su nimi ja number. Ning nagu M mitmeid kordi ütles, pean seda numbrit ÜLIsalajas hoidma, mitte kaasas kandma ja teistele mitte ütlema. Sest kui keegi vale selle teada saab, siis pm ta saab kõike su nime alt teha.Identiteedivargus.
Peale selle tuli mingi kindlustuse asi ja lisaks kõigele sain omanimelised tsekid. Noh jah, omanimeline... Nimelt on mu nimes viga, nende arvates olen Kiviooja. Aga see pole esimene kord kui mu nimi on valesti kirjutatud. Nt on krediitkaardil mu nimeks Kiviojo.
Nüüd ootan vaid pangakaarti, mis peaks ka lähiajal siiski saabuma. Päris huvitav, kas ma olen seal ka Kiviooja?...

Mulle vaatab ikka veel ekraanilt vastu nimekiri, millest võiks/peaks kirjutama. Seni olen suutnud vaid kirjutada pm söögist.  Üritan end kokku võtta ja lähiajal teha siiski veel postitusi elu-olust.


Täna hommikul käisin ka esimest korda jooksmas. Päris hea oli, aga uusi tosse oleks vaja.


Kell on juba 11.10. Peakski sättima hakkama, 12.30 lastele järgi ja siis lõuna ja siis kinno:)

Olge tublid!

Ps! Ma olen nii kade teie ilma peale. Sest meil on päike peidus, vahelduva eduga sajab ja sooja on u 11 ringis. Nii ebaaus! 

Like they say: "April showers bring May flowers..."

Teate mis, teate mis, õues on 28!!!!!!!!!! kraadi soooooja :))))
Huhh kui mõnna !

And the spring is back :)

Tulin just natuke aega tagasi jalutuskäigult.
Kõik teised läksid ujuma, aga mina end veel nii hästi ei tundnud, et nendega kaasa minna, jäin hoopis koju lebotama.
Üritasin siis ümbrusega tutvuda ja läksin jalutama. Ega midagi erilist siin polegi. Üsna mägine maastik. Ning muidugi rohelisem,  kevad on suurema töö teinud. Rohi on ilus roheline, lilled õitsevad ja puud muutuvad üha rohelisemaks. Ja igasugused kirsid jms on ka õites.
Jalutasin siis niisama linna poole(ma vähemalt arvan, et see oli "kesklinn"), käisin söömas ja tulin koju tagasi.


Üksiti võikski rääkida nüüd söögist. Siiani olen ma parimat sööki saanud Tai restoranis, kus me korra kohal käisime ja korra koju tellisime. Ning muidugi cheesecake factory's, kus on tõesti head söögid.
Tai restoran on väga naljaks. See on kodule väga lähedal, teeninuds on hea, aga naerma ajavad teenindajad ise. KÕIK sealsed töötajad on taikad ning inglise keel on tugeva aktsendiga. Sealne söömise põhimõte on jagamine. Ma ei oskagi seda väga seletada, igatahes kui tellid omale toidu, siis tuleb see suurema taldriku peal, koos suurema lusikaga, põhimõttega, et saad oma toitu jagada teistega. See kõik oli mulle väga võõras, mille peale J küsis, kas me Eestis tellime toitu individuaalselt või jagame, ma siiski kaldusin arvama, et individuaalselt. Ja siis ta seletaski, et see koht on selline, kus jagatakse.
Kust ta aru sai, et ma ei tea seda asja? Arvatavasti sellep, et mina hakkasin ju kohe selle suure lusikaga sööma. Ise mõtlesin küll, et pagan, nii suur lusikas, see ei taha suhugi mahtuda. Alles siis nägin, et laual on ju kahvel ja nuga ka olemas ning vahetasin oma tööriistad välja.
Natuke tohman olen, aga kust ma pidin teadma. Nagu sedagi, et laua all on auk, kuhu jalad panna(istusime pm põrandal patjade peal. Mina siplen ja siplen, J küsib, kas mul on kitsas v mu jalad ei mahu alla ära ja alles siis sain ma aru, et jalad saab laua alla auku pista:D).
Tol korral tellisin ananassi-kana paja vms. Ning teisel korral kui koju tellisime, siis sõin taas kana, seekord lihtsalt juurviljadega.
Cheesecake factory's sõin kana-pasta salatit.  Mis oli tõesti hea.
Tundub, et ma vaid kanast toitungi? Põhimõtteliselt jah:D Mitte et ma muud ei sööks. Ikka söön, aga ma ei teagi, miks ma alati kana kasuks otsustan. Kerge ja maitsev ? Ning küll ma jõuan veel kõigega kohaneda ja muud ka süüa;)
Pizzat olema ka juba piisavalt söönud. Mis elu see Ameerikas ilma pizzata siis olekski, eksole! Meie pere lemmik on kohalik D&A pizza. Keskmiselt on pizza kord nädalas, kui mitte tihedamini. Natuke hirmus, eksole.
Nagu ma juba mainisin, sõin esimest korda mac'i ka siin. Maitse on sama, valik on lihtsalt suurem.
Kodused toidud on väga head, sest M on tõesti supper kokk!
Korra tõi M lõunaks sooje võileibu, mis olid ka väga head.
Ja täna sõin kanasalatit, mis polnud just kõige parem.

Üldiselt on portsionid üsna suured. Hinnad on keskmiselt 10 dollari kanti jäänud(kroonides u 117 eeku). Mis  minu meelest pole just kõige odavam.

Pilte ka natuke.

 Hanna harjutas kätt fotograafias.

 Ummikud-ummikud, kuigi see pole veel nii hull ku oli NYC's(pilt on tehtud kusagil New Jersey's vist)

Tõestus, et siin on tõesti rohkem kevad kui Bostonis.

Ning mu tänane salat. Hinnaks koos joogiga tuli 10,25 doltsi.

Nüüd on aga õhtusöögi aeg, lähen vaatan mis Jn (naissoost J) valmis vaaritas, lõhnad on küll üpris head.

Taevas nutab.

Ja muudkui kallab ja kallab... Mitte ei taha see vihm järele jääda.

Eelmine nädal möödus väga tubaselt. Tüdrukud olid vahelduva eduga haiged, keegi koolis ei käinud, isegi M oli terve nädala kodus.
Ja nii palju siis minu "hakkan elama" plaanist. Mõtlesin ju antud nädalal jooksmas hakata käima, sõpru leida(:D) ja rohkem ümbrust uudistama minna. Aga kokkuvõttes jäi too jalutamine ainsaks ja jooksmisest ning sõpradest nägin vaid und. Mitte et mul õhtuti vaba aega poleks olnud, ikka oli, aga tavaliselt olin ma siis nii vässu ja ei viitsinud midagi teha.

Kolmapäev oli tegelt pm vaba. Võtsin auto ja käisin väiksel shopingul.  Ei midagi fäänsit, taas vaid vajalikud asjad. Nt kott, sandaalid, paar maikat, ühed teksa-retuusid, pidžaama püksid, pesu ning veel üht koma teist.
Õhtul tellisime Tai toitu ja vaatasime kõik koos filmi.

Neljapäeval käisime M'iga sots numbrit mulle tegemas. Ei olnudki midagi keerulist. Vaja oli vaid kaasa võtta teatud dokumendid, oodata järjekorras, anda paar allkirja ja volaa, olemas. Kaardi koos numbriga saan alles 2 nädala pärast kätte.
Kui te mõtlete nüüd, et mis see social security number on, siis ma võrdleks seda meie isikukoodiga. Seda on vaja selleks, et minna tööle, koguda sotsiaalkindlustushüvitist jms. Ning maksta makse. Mis ootab ka mind järgmine kevad ees.
Olen kuulnud, et osad Au Pairid jätavad selle tegemata, just eesmärgiga mitte maksta makse. Mina isiklikult pidin selle siiski ära tegema, sest mu pank ei tahtnud enne pangakaarti anda kui neile oma sots numbri viin.
Niisiis, sõitsingi reede üksinda tagasi sots ametisse, et teada saada oma number(sind kantakse 24 h jooksul programmi ja number kui selline on olemas, lihtsalt kaardi kohale saatmisega läheb aega). Pärast seda käisime M'iga pangas ja sain lõpuks ka oma pangaasjad korda. Pangakaardi peaks u nädalaga kätte saama :) Mis on üdini positiivne, sest mul on sularahaga toimetamisest nii kopp ees.

Pärast panka läksime tagasi koju, pakkisime asjad autosse ja kell 1 startisime oma road trippi Pennsylvaniasse. Käisime veel mäkist läbi(mu esimene mäkk siin olles), tankisime ja sõit võis alata. Nimelt hakkas ju lastel vaheaeg ja meie tulime nädalaks Pennsylvaniasse isa juurde.
Neil oli paika pandud plaan, et kohtume poolel teel, et siis on enam-vähem võrdne maa mõlemal sõita.
Saime J'ga u kell neli kokku, pakkisime asjad ümber ja sõitsime edasi. Aga oleks siis teine ots sõidust ka nii ruttu läinud kui esimene. Oh ei. Oli ju reede, kell oli selline, et kõik tulid töölt ja me pidime läbi New Yorgi sõitma. Just NYC läbimine võttiski kõige rohkem aega. Ummikud, ummikud, ummikud.
Pärast New Jersey't tegiem toidupeatuse. Mul oli juba selleks ajaks palavik ja isu väga polnud. Seega võtsin vaid puuviljatopsi ja mahla.
Kohale jõudsime natuke enne kümmet alles. Idee poolest poleks see tripp tohtinud rohkem kesta kui 6 ja pool tundi, aga võta näpust. Valisime lihtsat vale päeva ja vale aja.
 Igatahes, jah, mul oli palavik. Tegin nalja, et noh, nüüd on siis minu kord haigeks jääda, sest kui teised olid kodus kõik haiged, olin mina ju vapper ja terve.
Ka täna hommikul polnud palavik veel kuhugi kadunud. Seega olengi terve tänase päeva pm lebotanud ja pikutanud.
Kui homme ka haiglane olen, tahavad, et ma arstile läheks. Aga ma eelistaks niisama terveks saada. Sest ma ei usu, et see on midagi tõsist, lihtsalt tavaline külmetus. Köhin ka.

Informatsiooniks, et J ei ela üksi. J elab koos teise J'iga. Naissoost J'ga. Ning naise kahe lapsega. Praegu küll neid põngerjaid siin pole, nad sõitsid ka vaheajaks isa juurde kuhugi. Ehk siis naine J on ka lahutatud. Aga suvel kui me tuleme siia 7!!!!! nädalaks, siis on kõik põngerjad kodus. Huhhhhhh.

Homme on mul vaba päev. Ehk siis teie mõistes täna, pühapäev.
Arvatavasti passin jälle niisama toas. Noh oleneb muidugi mis teised teevad ning kuidas tervis ja ilm on.

Üritan homme teha posti elu-olust. Olen natuke asju üles märkinud, oleks aeg neist ka lõpuks kirjutada.

Ning sellele mõtlesin ka, et kas te eelistaks kui ma teeks poste "Outfit"(mitte et mul iga päev mingi üli coolid kostüümed oleks) või jagaks niisama teiega oma oste või kirjutaks ostudest või paneks pilte või jätaks selle üldse ära ?

Take care !