I'm not lost!

Nüüd juhtuski see, mida ma kartsin. Mu arvuti keeldus minuga koostööst, viisin ta siis parandusse ja tänu sellele pidin olema paar päeva ilma temata.
Aga kõigest täpsemalt juba natukese aja pärast.
Ja arvata võib, et sellest tuleb üks pikk-pikk postitus.

Võtan oma targa päeviku välja ja vaatan, mis siis täpsemalt vahepeal toimus.

4.mail (eelmisel kolmapäeval) tõin tüdrukud koolist koju, tegime aega parajaks õppimisega ja söömisega ning pärast nelja läksime A viiulisse. Tuleme viilust tagasi ja mõtleme, et teeks kooki. Suundusime siis poodi. Aga H magas autos ja seega olin sunnitud ta sülle võtma. Ja mida ma siis poes avastan- neiu kummikud on kadunud. No tal on vahest komme kummarid jalast visata kui need talle ühel hetkel enam ei meeldi. Esialgu arvasin, et need on autos. Hiljem auto juurde kõndides leian tee pealt ühe kummiku. Autos teist kummikut polnud. Läksime tagas poodi, käisime kogu tee uuesti läbi, no ei ole. Küsisime infost, et äkki nad on leidnud, ei olnud. Mõtlesin siis, et no äkki viskas ta juba viiulis ühe minema. Sõitsime siis tagasi viiluisse(A viiuli tund on ühes teises koolis, kuhu on u 10 minuti tee). Kõndisime seal kogu tee läbi, ikka ei midagi. Tulime tagasi ja sõitsime korra veel poe parkla läbi, ikka mitte midagi. Vahepeal olin juba M'iga rääkinud, talle pakkus see vaid nalja. Kogu selle edasi-tagasi mauramisele läks kokkuvõttes nii palju aega, et kook jäigi sel õhtul tegemata, sest oli juba õhtusöögi aeg.
Läksin järgmine päev uuesti poodi, ja volaa, nad olidki meie kummiku leidnud:) Lõpp hea, kõik hea.
Samal õhtul läksin D juurde filmiõhtule. Vaatasime "Dillemat". Polnud just kõige parem film, aga käis kah.

Neljapäeval käisin hommikul H tunnis, et näha, millega ta tegeleb seal ja kuidas ta päev üldse välja näeb. Minu imestuseks ta oli isegi rõõmus mind nähes ja tahtis mulle kõike näidata. Armas.
Pärast seda käisin postkontoris ja ostsin marke ja ümbrikke. Pakk ümbrikke (a'la 25 tükki vist) maksis natuke üle kahe doltsi ja 10 marki 10 doltsi.  Lisaks uurisin, et palju siis pakkide saatmine maksma läheks, sest nii mõnedki teist avaldasid suuuuurt soovi, et ma hakkaks pakke saatma.
Ligi 2,5kg paki saatmine maksab u 40 dollari. Ehk siis pisut üle 400 krooni!!! Niiet mõelge ikka, kas olete nõus nii palju maksma ühe pisikese paki eest? Mina võin ju neid saata, aga kas teile endale see odavam tuleb ?
Lapsed tulid koolist varem koju, sest millegi pärast oli pikk päev lühikeseks muudetud. O tuli ka meile. Otsustasime siis eelmise päev koogi lõpuks valmis teha.

 

Red velvet.

 

 Pärast seda läksime D juurde. Meisterdasime kaarte ja kaua olla ei saanudki, sest M helistas ja tuletas meelde, et neil on kell 6 koosoleks, et saame linnas kokku ja sööme õhtust väljas. Panime oma asjad kähku kokku ja sõitsime linna. Õnneks oli meil vaid  a'la 3 minuti tee. Sõime meie kõigi lemmikus Panera bread'is. Mm, kui head võikud seal on! Meie tellisime M'iga omma lemmikut kana paninit. Ma sööks seda tõesti iga päev!

Koju pidin sõitma M'i kabrioga. Niii lahe, ma ütlen ! Teised võtsid vani ja läksid koosolekule. Mina olin prii, tulin koju, logelesin niisama ja nautisin vaikust/rahu.

Ning muidugi ütles siis mu arvuti ka lõplikult üles!(Olgu, tegelt pole asi nii hull, aga ikkagi;)

Reedel viisin siis oma Mr Q parandusse. Tuli välja, et tegelt on viga vaid toitekas ning pean lihtsalt uue ostma. Lisaks sellele lasin neil 19,99 eest arvuti ära puhastada ja teha mis vaja, et ta kiirem oleks.

Seega pidin arvuti sinna jätma ja paar päeva ilma temata hakkama saama.

Reedel suurt midagi muud ei olnudki, J tuli ka üheks päevaks siia.

Laupäeval käisime kõik koos Bostonis. Ilm oli lihtsalt nii ilus! Auto asemele läksime bussiga, just selle mõttega, et ma õpiks süsteemi ära ja oskaks ühistranspordiga liigelda. Ja see on imelihtne! Sõiduks kulub a'la 15 minutit(olenevalt liiklusest muidugi), pileti asemel on charlie card, mille lased läbi masima ja volaa. Selle kaardiga saad sõita nii T'ga(ehk siis metroo) kui ka bussidega. Väga mugav! Pileti hind on vist u 1,50 ma täpselt ei teagi, igatahes väga hea ja odav ning sõida kuhu tahad! Ning ma isegi ei pidanud seda kaarti ostma, sest eelmine au pair jättis mulle enda oma, kus oli peal u 45 doltsi. Milline luksus :)

Niisiis, Bostonis läkmsime sööma, käisime natuke shoppamas ja jalutasime niisama ringi. Mina sain endale uued trennitossud ja ühe tavalise valge kampsuni.

Ja meie ajastus oli ideaalne, sest kui ühe paiku koju liikusime, siis muutus ilm jahedaks, päike kadus ära ja minut pärast koju jõudmist hakkas sadama. Ideaalne lihtsalt:) 

 Bostoni kuulsaim shoppamis tänav-Newbury Street. Mood on seal! Ja mulle nii meeldib! Kõik poe esised on nagu eraldi vaatamisväärsused, nii ilusti ära kaunistatud ja lilled õitsevad ja ohh, nii lahe !

 Bostoni kõrgeim/uueim ehitis.

Koju jõudes läksid lapsed natukeseks magama ja meie M'iga käisime poodides kraami ostmas. Nimelt oli M'il õhtul kodus pidu.
Niisis, minu õhtu möödus teleka ees, sest arvutit mul ju polnud. Ja nii ma vaatasingi TERVE õhtu vaid telekat.

Pühapäeval oli emadepäev. Midagi erilist ma välja ei suutnud mõelda, seega läksime ostsime A ja O'ga lilled ja koogi. Ning M oli nii õnnelik:)

 Ülemisel pildil on tüdrukute lilled ja alumisel minu kingitus M'ile.

Hiljem käisin korra poes, et osta mineraalmeiki. Ostsin päikesepuudri, pintsli ja peitepulga/kreemi. Kokku läks 32 doltsi.  Hiljem muidugi avastasin, et see puuder on ikka liiga tume mu jaoks. Nüüd ei teagi mida teha sellega:/
Pärast seda läksime kaubanduskeskusesse. M'il oli uusi tööriideid vaja. Mina ostsin vaid uued päiksekad(10doltsi).
Tagasi tulles käisime kiirelt Paneras jälle söömas ja siis viis M mind D juurde, kust suundusime edasi Bostonisse. Nimelt oli D leidnud, et MIT'is on mingi tasuta üritus.  Üldiselt oli väga lahe, aga ma olin nii vässu, et suurt rõõmu ei tundnud millestki. Pilte ka teha ei saanud, sest unustasin kaamera koju. Aga vaade sealt Bostonile on lihtsalt niiiii ilus! Ja tänu sellele üritusele oli isegi sild tuledega ära kaunistatud. Pilte üritusest näete SIIT.
Ja muidugi helistasin ma oma emmele ka päeval :)

Esmaspäeval oli mul igasugune tuju kadunud. Esiteks olin ma väsinud,väsinud ja peale selle polnud mingit tuju olla ja teha.
AGA
Otsustasin teha tiiru vene poodi, millest olin varem LCC kodulehel lugenud. Õnneks ei asu see üldse kaugel, sõiduks kulus a'la 15 minutit kui sedagi. Ja kui ma sealt uksest sisse astusin... no tegelt, ma ei pidanud uksest sissegi astuma, sest juba paksud  venepaabuskad reetsid poe olemust. Igatahes, no nagu oleks naaberriigi uksest sisse astunud. Vene raadio, teenindajad räägivad vaid russiat, isegi LÕHN oli õige! Ja ma leidsin kohukesi!!!!!!

Ja leiba!!!

Ja KILU! Po-Tallinski kilu lausa !

No tegelt ma pole ju üldse suur kilu sõber, aga ma lihtsalt PIDIN selle ostma :)

Oleks te mind näinud, ma särasin omaette! Ning mu pahast tujust polnud ka jälgegi!
Ja oleks te mind veel siis näinud kui ma poest välja jalutasin ja kotist kohukese krabasin(mida siin muideks tõlgitakse kui cheesecake dessert) ning sellest esimese ampsu võtsin! Maitse oli õige, välimus oli õige, no tõeline kohuke! Oh, kodu polegi nii kaugel:) !
Õhtul tegin M'ile kiluvõileiba, talle maitses. No vähemalt ta ütles, et maitseb.

Teisipäeval oli lastel lühike päev. Ja ei aeg rutem mööduks läksime Museum of Science'sse. Kahe paiku läksime D juurde, jätsime auto sinna, jalutasime linna ja läksime rongile. Vahva, minu esimene T sõit. Ja polegi sugugi keeruline. Peaasi et tead kuhu lähed. Ja kõik need rohelised, sinised, orantsid liinid+ B C D E jms, mis mulle algul arusaamatust valmistasid.. no pole ju keeruline.
Muuseum ise on väga lahe! Ja suur! Meil oli aga ülimalt vähe aega, sest seiklemine sinna võttis oma aja ja nad sulgevad juba kell 5. Aga õnneks on meil liikmekaart ja saame iga kell tagasi minna.

Mingi aeg lähme kindlasti ka ilma lasteta, et ikka süveneda asjadesse. Sest lastega pead paratamatult kogu tähelepanu neile pöörama, et nad ära ei kaoks ja lollusi ei teeks.
Enne äraminekut tuli D'l mõte, et sööks kõik koos õhtust kusagil. Mõte arenes ja arenes, lõpuks lõpetasime seitsmekesi(meiega liitusid M ja DB<- D hostmom) Newtoni T-stationi dineris. Väga lahe koht ! Ja väga-väga tore õhtu:) Kõigile meeldis! Elagu Ameerika!

Kolmapäeval käisime jälle A viiulis. This time ei mingit kummikute kaotamist ega otsimist. Õhtul läksin D juurde filmikale.
Neljapäev möödus vaikselt, õhtul käisime Iiri pubis söömas.
Ja täna, reedel, pole midagi märvimisväärset toimunud. J'l käisime vaid lennujaamas vastas. Aa, ei, A'l on täna sünnipäev ju! Piiga sai meil 9 aastaseks nüüd. Hommikul äratasime ta laulu ja hommikusöögiga voodis ülesse.
Ning varsti lähme Tai restotrani õhtust sööma, D liitub ka meiega. Hiljem vaatame arvatavasti mingit filmi ja nii see reede õhtu möödubki.

Aeg läheb niii kiiresti, et kohutav.

Ja üleüldse on täna niii hea päev olnud! Plaanime oma nv New Yorgis, mis leiab aset juuni lõpus ja mis saab olema SIGAHÜPPERSUPPERMEGALAHE ! Nii ideaalne lihtsalt! Ohhhh, ma ei jõua ära oodata :)


Jah, ma olen nii õiges kohas ja nii õigete inimestega!

Ps! Ma tegin seda postitust 2 päeva. Alustasin juba eile päeval, aga lihtsalt väsisin ära ja otsustasin iluune kasuks.

Oleks vaid ilmad juba soojemad....

Your surrender

Vaatamata sellele, et meeleolu täna hommikul oli  meie majas väga cranky ning ilmgi kiita pole, olin ise vähemalt tubli ja tragi. Saatsin lapsed kooli, käisin koeraga väljas, tegin tund aega kodus trenni, käisin pesemas ja sõin hommikust:)

Üldiselt on mu esimene iseseisev nädal väga hästi läinud. Isegi M kiitis mind.
Esmaspäeval midagi erakordselt huvitavat ei toimunud.

Eile, teisipäeval, läksime lastega pärast kooli loomaaeda. A sõber O tuli ka meiega kaasa.
Loomaaed ise ei olnudki midagi erilist. Mitte liiga väike ja ka mitte liiga suur. Täiesti paras, et kulutada seal kaks tundi.

Aga liiklus oli see, mida ma pisut põdesin. Õnneks on mul sõber gps.
Sinna sõites mõtlesin, et hea idee oleks ju hääl peale panna. Ja kas ma oskan siis mingit Aafrika keelt ? Arvatavasti keegi lastest oli seda natuke näppinud, aga polnud hullu, jõudsime ilusti kohale.
Tagasi sõites vahetasin keele inglise peale ja asi kohe poole parem. Kuna me hakkasime sealt liikuma u 4.20, muutus liiklus üha hullemaks. Tööpäev hakkas ju lõppema ja kõik tahtsid koju pääseda. Ning peale selle viis gps mind läbi Bostoni kesklinna. Mis tegelikult polnudki väga hull. Aga kui ma peaks ilma navita sõitma... ma ei sõidakski:D
Igatahes, jõudsime koju 5.15 ja ma olin ÜLI rahul ja nii uhke enda üle :))  Seega, koju sõit võttis aega pea tund, kuid sinna sõitsime vaid poole tunniga.  (Minnes me muidugi ei läinud ka läbi downtowni'i vaid lõikasime kusagilt otsemat teed)

Ühtul käisime kõik koos süüa ostmas.
Ja kui ma siis õhtul pea patja sain, magasin vist küll sekundi pealt.

Täna midagi erilist plaanis pole. Õhtul lähen võibolla välja, aga ei tea, eks paistab.
Homme peaks tüdrukutel pikk päev koolis olema, aga millegi pärast on hoopis lühike. Oeh, that's bad for me.
Ja ma ei saa aru, mis mu arvutiga toimib. Tujutseb vist. vahepeal laeb, siis jälle ei lae... ei tea.

Ja varsti on emadepäev! Ning ma ei tea mida teha selle puhul. On kellegil mingeid häid ideid muga jagada ??


Musi:*

You are only exception

Täna sai täpselt kuu aega päevast mil ma siia, Newtonisse, saabusin. Oma uude koju, uude perre.

Teisipäeval käisime siis lastega kinos. Mina pidin sõitma, sest vanaema kardab siinset liiklust. Sain ilusti hakkama, vanaema pani kaardilugemisega(Gps'i pean ikka silmas) korra puusse, aga polnud hullu. Algul plaanisime tavalist versiooni minna vaatama, aga kuna aegu oli pm muudetud, siis läksime hoopis 3D'sse. Minu meelest oli väga armas ja naljakas film :) Soovitan soojalt! (Jutt käib siis filmist "Rio")
Pärast filmi läksime Cheesecake factory'sse sööma. Seekord tellisin kanatacod. Polnud just kõige paremad, aga käisid kah. Teist korda enam ei telliks.

Kolmapäeval arvas A, et on haige ja jäi koju.
Päeval kui H koju tõin, käisime jõe ääres parte toitmas.

Õhtul sain DD's  kahe tüdrukuga kokku. Daniela Saksamaalt ja Ivonne Mexicost. Rääkisime niisama juttu, tahtsime ühte puppi minna, aga no kuna ma olin ALAEALINE ja valetasin, et mul dokumenti kaasas pole, siis sisse me ei saanud. No ja Danielal polnud ka nagunii doki kaasas. Ta on muidu 22.
Üldiselt hakatakse pubides juba kella viiest dokumente küsima. Noh enne seda saad niisama sinna sööma minna nt. Minu meelest Eestis enne 9 kindlasti ei küsita ?
Aga muidu olid tüdrukud toredad.


Neljapäeval käsime vanaemaga shoppamas. Ostudest pajastin juba eelmises postis. Lõunat sõime väljas, otsustasime Mexico toidu kasuks. Minu sõin kana tortillat, mis polnud taas väga hea, sest enamus koosnes riisist.

Laupäeval kutsus Daniela mind Bostonisse. Kuna muud targemat nagunii teha polnud, siis viskaski M mind Daniela juurde ja meil läks õnneks, sest ei pidanudki rongiga minema, Daniela host dad läks ka Bostonisse, saime temaga sinna ja hiljem tagasi ka. Muideks, Daniel(host dad) on isegi Eestis korra käinud ja talle väga-väga meeldis.

Niisiis, me mingit suurt sihti ette ei võtnud, et kuhu minna, mida teha. Jalutasime niisama ringi, korra eksisime ära ja sattusime chinadowni. Aga õnneks oli D'l iphone ja sellega on ju orienteerumine lihtsamast lihtsam. Tahan ka!

 

Selliseid turistide "paate" näeb Bostonis väga tihti ringi sõitmas. Mulle pakkus vähemalt küll nalja kui esimest korda seda nägin.

 

Pilte väga ei teinud, sest kuigi hommikul tõotas tulla super ilm, siis päeval kadus ikka päike ära ja oli üsna jahe. Seega polnud isu ka kaamerat tihti välja kiskuda. Ja ega suurt vaadata ka polnud.

 Ja siiiiin ta on ! Minu esimene Ameerika hot dog, mis maksis 2.50 doltsi:)

Daniela

Käisime natuke shoppamas, ostsin vaid tennised, salli ja käeketid.
Söömas käisime ka Au bon pain'is.  Mm kui hea! Mul oli veel perelt saadud kinkekaart alles, seega kasutasin selle ära.

Maaaaaailma hea sai!!!!! (Hind oli vist 2,69)

Mandariini-kana salat(6,69 doltsi)

Õhtul kutsus D mind oma koju peole. Nimelt läheb nende vana au pair esmaspäeval ära ja ta korraldas suure peo. Üldiselt polnudki väga viga. Kõik olid muidugi au pairid. Paar tuttavat nägu isegi.
Lõpus muutus pidu aga üsna vaikseks ja igavaks, seega tulin 11 paiku ära.

Täna, pühapäeval, oli mu teine LCC meeting. Kutsusin D endaga kaasa, ta oli muidugi kohe nõus. Seekordne üritus oli kanuutamine. Muidu oli täitsa tore, aga meie "paadis" oli üks Ukraina neiu, kes no... oli loll. No tõesti oli. Polegi paremat sõna ta kirjeldamiseks. Ja kui häiriv ta oli. Ning lärmakas. Appi. Ja ta rääkis vene keelt. Meiega suhtles muidugi inglise keeles.
Oeh. kuidas üks inimene ei saa aru, et kui tahad vasakule keerata, pead aerutama paremal pool.
Mul on hea meel, et see oli ta viimane LCC meeting ja arvatavasti ei pea ma teda enam kunagi nägema :)))
Isegi D ütles, et ta oleks ta ära killind kui võimalust oleks.

 

See keskmine oligi see annoying neiu.

Koju tulles käisime D'ga väljas pizzat söömas ning hiljem sõidutasin ta koju.

Just lõpetasime õhtusöögi, varsti peame M'iga oma iga pühapäevase meetingu ja siis tuttu.
Magasin eile öösel nii halvasti. Olin juba poole seitsmest üleval, sest H ärkas ja ma ju kuulen kõike, mis siin toimub. Uimerdasin siis tükk aega ärkvel, mingi aeg õnnestus uuesti uinuda. Aga ega siiski ei saanud korralikult magada, ikka olin vahelduva eduga üleval. Halba unenägu nägin ka.
Ja mu arvuti paneb näkku. See ei lae enam. Mul on umbes täpselt 34 prossu akut ja edasi ma ei tea mis saab. Niiet ärge imestage kui ma ära kaon. Sest ma tõesti ei tea, mis sel nüüd häda on.


Homsest peaks algama mu täiesti iseseisev nädal, loodame parimat !
Take care !


Ps! Vahetasin blogimise kella ka ära. Varem näitas see Eesti aja järgi, millal olin postituse teinud, nüüd aga minu aega. Ma arvan, et nii on asi natuke loogilisem ja parem :)


Edit: Ma ei julge praegu oma voodist liikuda ka, sest Mr Q otsustas uuesti laadima hakata. Äkki ta niisama streigib ja polegi katki?

Raha tuleb, raha läheb

Teen siis nüüd ühe lubatud shopingu postituse ka lõpuks ära.
Hoiatan ette, et kui kedagi selline teema ei huvita, jätke aga südamerahuga vahele;)

Üldiselt on muidugi riiete, jalanõude, elektroonika jmsjms hinnad tunduvalt odavamad kui Eestis. Eriti hea on veel kui satud aledele või külastatd outleti poode.

Minu seinised ostud on siiski põhinenud vajadusel, mitte WAO efektil. Noh, eks mõned sellised ägedamad on ka juba sisse tulnud, aga üldiselt olen üritanud osta vajalikke asju, sest ma tõesti ei võtnud ju palju riideid kaasa.
Kõigist ei hakka pilte muidugi panema.

 Kummarid,(mis sai ostetud juba väga ammu, siis kui ainult sadas ja sadas) täiesti-täiesti tavalised, hinnaks oli u 20 dollarit.(Marshall)

 H&M tennised. Alumised valged on mu praegused lemmikud jalavarjud. Tänu sellele on need juba üsna läbi kantud ja pole enam nii ilusad kui algul. Ülemised lillelised ostsin täna Bostonist. Mõlema hind 12 doltsi.

Ülemised sandaalid maksid 7 doltsi(Filene's Basement), alumised 13 doltsi, mis on ostetud tüüpilisest jalanõupoest,umbes nagu meie Walking.

Lisaks neile on ka ühed tavalised flip-flopid, mida niisama jalga torgata. Rohkem vist jalanõude poole pealt pole. Ühed nunnud papud ootavad mind veel Targetis ja uued mustad baleriinikad peaks ka muretsema, sest praegused hõõruvad vastikult.

 Selle koti ostsin ka suht algul, sest mul lihtsalt polnud head kotti, kuhu vajalikud asjad ära mahuks ja mida ei peaks õlal kandma. Nüüdseks on sellest saanud mu igapäevane kott. Täiesti asendamatu. Hinnaks oli vist u 20 doltsi.(Target)

Selle ostsin alles paar päeva tagasi. Kuna mul oli nagunii plaanis osta üks suveka välimusega kott, siis seda nähes oli valik tehtud. Pealegi hind, 8 doltsi, oli ka üli hea. (Gap Outlet)

 See kampsik oli ka mu üks esimesi oste. Hind 15 doltsi. (H&M)

 Mu praegune lemmik, millele on kahjuks juba auk varrukasse tekkinud. Aga hind oli vist u 11 doltsi. (Forever 21)

 Ning see kullake on mu uusim kamps/jakk. Ning ma ei saanud seda lihtsalt ostmatta jätta, sest esiteks oli see seljas nii mõnusalt pehme ja teiseks, kammoon, selline firma ja niiii hea hind. Hind 22 doltsi.(Filene's basement)




Lisaks neile leiab veel kapist ühe H&M'i jaki vms, mis ei jäänud pildile ilus, tolle hind oli u 15 doltsi; ühe Forever 21 kampsu/jaki(ma ei tea kuidas neid kõike nimetada, vist kamps on ikka parim sõna, kuigi nad pole villased ega ms), mis jäi ka pildile väga inetu, seljas on aga huvitav, hinnaks 11 doltsi; valge pusa, miillel peal Los Angeles, hind oli vaid 6 doltsi; Nike lukuga hall pusa(millest ma unustasin pilti teha), hind vist u 15 doltsi(!!). Viimane pärineb mu Penny shopingust, kui ostsin enamus asju sporidpoest, kust leidsin ülihea allahindluse leti; Ning veel üks Forever 21 jakk, millest unustasin samuti pilti teha, hind oli 25 doltsi.

Need kaks üsna sarnast toppi/kleiti(kuigi kleidina neid kanda ei saa, sest esiteks paistavad need nata läbi ja suts lühikesed on ka) on mu nunnuimad ostud. Pärinevad ka Penny shopingust. Ostetud on need ühest ja samast poest, kus oli kampaania, osta üks, saad teise penni eest(ehk siis pm sendi eest) ! Ehk siis muidu oleks need kokku maksnud u 45 doltsi, mina sain 23 doltsiga.(Wet seal)

Mu ainus seelik garderoobis, pärit üleeilsest shopingust. Hind 7 doltsi (Filene's basement)

Mu ninnu-nännu pluuse, Jällegi, pildilt pole eriti midagi aru saada. Aga seljas on selline mõnus. Poodi ma ei mäleta, hind oli u 16 doltsi.

 

See maika on ka mu üleeilne ost. Hind 7 doltsi (Old Navy).

Peale selle maika ostsin veel ühe Puma musta maika, mille hind olki 10 doltsi.(Marshall)
Lisaks neile olen ma veel nii mõnegi maika ostnud. Hinnad on jäänud vahemikku 3-7 doltsi.

Lisaks veel 2 Adidase jooksu särki, hind oli kummalgi u 14 doltsi. Need ostsin samuti Pennys olles.
Pennyst ostsin veel ühed Nike puuvillased põlvpüksid, millega hea nt jooksmas käia. Hind oli 14 doltsi. Nüüd aga tunnen, et ostsin natuke liiga suured. Aga ega seal valikut ka polnud, need olid ainukesed ja tol hetkel need ju istusid ideaalselt.
Kõik need "spordi riided" olid eelpool mainitud spordipoest, kus olid allahindluse lett.
Üleeile ostsin veel ühed Adidase lühikesed trenni-jooksu püksid, hind 12 dolts (Marshall.

Muidugi olen ka pesu ostnud, aga no pilte muidugi ei hakka panema. Lemmikpesu Calvin Kleinilt ostsin üleeile F basementist. Nii mugav ja hea ! Rinnakate hind oli vist 12 doltsi ja püksikute hind 6 ja 7 doltsi. Liiga hea, et tõsi olla, eks !
Victoria Secretsist ostsin ka kord 5 paari püksikuid 25 doltsi eest.

 Käevõrud, mis ostin täna Bostonist. Hind kummalgi 4 doltsi. (H&M)

Sõrmused ostsin Pennys olles. Hind 6 doltsi. (H&M)

Paar salli olen ka ostnud, American Eagle kirju sall, hind oli 22 doltsi; 2 H&M salli, üks on ruuduile, hind oli 3 doltsi ja teine on valge, mille ostsin täna, hind 10 doltsi.

Ja uued päikeseprillid ostsin ka, aga ma suutsin need täna ära lõhkuda. Need vedelesid mu voodi peal ja kui ma siis korra kiiruga siia hüppasin... krõks ja katki nad olidki. Mõlemad sangad küljest ära. See tähendab vaid üht, peab uued päiksekad jälle ostma.

Eks neid asju ole veel üht koma teist. Tundub et üpris palju, aga ega selga pole ju ikka midagi panna ja koguaeg on tunne, et ikka oleks seda ja seda veel vaja. 

Üldiselt on poodide valik suur. Väga erinevates hinnaklassides ja muidugi kvaliteet on seinast seina.

Marshall ja F Basement on sellised poed, kus müüakse heade brändide riideid jms palju odavamalt. Ma pole veel uurinud, et kas need on nagu kaupluste ülejäägid või kuidas see asi neil toimib.  Igatahes neist kahest leiad nt Calvin Klein, Ralph Lauren, American Eagle, Fitch, Billabong, O'Neil, Guess, Nike, Adidas, Puma ja palju teisi. No sealt võib tõesti leida kõike.

Wet seal, Forever 21, H&M, Old Navy  ja paljud muud taolised poed on üsna hea hinnaga ja neis leidub tõesti ilusaid riideid. Nooruslikud ja värvilised :)

Tähele tuleb ka seda panna, et kui vaatad kaubal hinda, siis sellele pole lisatud käibemaks. Seega kassas makstes tuleb hinnale veel natuke otsa. Mis on  ju Eestist üsna erinev, sest meil on hinnas juba käibemaks ju sees.

Ning muidugi see, et alati kuuled "How are you". Aga no see on IGAL POOL nii. 

Lisaks ei ole midagi imestada kui müüja alustab sinuga vestlus. Nt kui ma New Yorgis VS'is maksma läksin, küsis teenindaja mult kohe, et kust ma pärit olen ja mis ma Ameerikas teen.

Poole tunni pärast kui läksin SB, küsis sealne teenindaja samuti, et kust ma pärit olen. Ning ta isegi teadis kus Eesti on ja et meie pealinn on Tallinn:) 

Kui esimest korda J'ga süüa läksime ostma, siis hakkas ka sealne müüja minu kohta pärima.

"Kas ta räägib inglise keelt" küsis teenindaja tasa J'ilt. Hakkasin kõva häälega naerma. Samtui ka J. See vestlus venis natuke pikemakski. Lõpuks arvas naine, et peab nüüd Eestisse reisima.

Vot nii. Edaspidi üritan teid oma ostudega jooksvalt kursis hoida kui soovite :)