Pages

Saturday, May 14, 2011

I'm not lost!

Nüüd juhtuski see, mida ma kartsin. Mu arvuti keeldus minuga koostööst, viisin ta siis parandusse ja tänu sellele pidin olema paar päeva ilma temata.
Aga kõigest täpsemalt juba natukese aja pärast.
Ja arvata võib, et sellest tuleb üks pikk-pikk postitus.

Võtan oma targa päeviku välja ja vaatan, mis siis täpsemalt vahepeal toimus.

4.mail (eelmisel kolmapäeval) tõin tüdrukud koolist koju, tegime aega parajaks õppimisega ja söömisega ning pärast nelja läksime A viiulisse. Tuleme viilust tagasi ja mõtleme, et teeks kooki. Suundusime siis poodi. Aga H magas autos ja seega olin sunnitud ta sülle võtma. Ja mida ma siis poes avastan- neiu kummikud on kadunud. No tal on vahest komme kummarid jalast visata kui need talle ühel hetkel enam ei meeldi. Esialgu arvasin, et need on autos. Hiljem auto juurde kõndides leian tee pealt ühe kummiku. Autos teist kummikut polnud. Läksime tagas poodi, käisime kogu tee uuesti läbi, no ei ole. Küsisime infost, et äkki nad on leidnud, ei olnud. Mõtlesin siis, et no äkki viskas ta juba viiulis ühe minema. Sõitsime siis tagasi viiluisse(A viiuli tund on ühes teises koolis, kuhu on u 10 minuti tee). Kõndisime seal kogu tee läbi, ikka ei midagi. Tulime tagasi ja sõitsime korra veel poe parkla läbi, ikka mitte midagi. Vahepeal olin juba M'iga rääkinud, talle pakkus see vaid nalja. Kogu selle edasi-tagasi mauramisele läks kokkuvõttes nii palju aega, et kook jäigi sel õhtul tegemata, sest oli juba õhtusöögi aeg.
Läksin järgmine päev uuesti poodi, ja volaa, nad olidki meie kummiku leidnud:) Lõpp hea, kõik hea.
Samal õhtul läksin D juurde filmiõhtule. Vaatasime "Dillemat". Polnud just kõige parem film, aga käis kah.

Neljapäeval käisin hommikul H tunnis, et näha, millega ta tegeleb seal ja kuidas ta päev üldse välja näeb. Minu imestuseks ta oli isegi rõõmus mind nähes ja tahtis mulle kõike näidata. Armas.
Pärast seda käisin postkontoris ja ostsin marke ja ümbrikke. Pakk ümbrikke (a'la 25 tükki vist) maksis natuke üle kahe doltsi ja 10 marki 10 doltsi.  Lisaks uurisin, et palju siis pakkide saatmine maksma läheks, sest nii mõnedki teist avaldasid suuuuurt soovi, et ma hakkaks pakke saatma.
Ligi 2,5kg paki saatmine maksab u 40 dollari. Ehk siis pisut üle 400 krooni!!! Niiet mõelge ikka, kas olete nõus nii palju maksma ühe pisikese paki eest? Mina võin ju neid saata, aga kas teile endale see odavam tuleb ?
Lapsed tulid koolist varem koju, sest millegi pärast oli pikk päev lühikeseks muudetud. O tuli ka meile. Otsustasime siis eelmise päev koogi lõpuks valmis teha.
Red velvet.

 Pärast seda läksime D juurde. Meisterdasime kaarte ja kaua olla ei saanudki, sest M helistas ja tuletas meelde, et neil on kell 6 koosoleks, et saame linnas kokku ja sööme õhtust väljas. Panime oma asjad kähku kokku ja sõitsime linna. Õnneks oli meil vaid  a'la 3 minuti tee. Sõime meie kõigi lemmikus Panera bread'is. Mm, kui head võikud seal on! Meie tellisime M'iga omma lemmikut kana paninit. Ma sööks seda tõesti iga päev!
Koju pidin sõitma M'i kabrioga. Niii lahe, ma ütlen ! Teised võtsid vani ja läksid koosolekule. Mina olin prii, tulin koju, logelesin niisama ja nautisin vaikust/rahu.
Ning muidugi ütles siis mu arvuti ka lõplikult üles!(Olgu, tegelt pole asi nii hull, aga ikkagi;)

Reedel viisin siis oma Mr Q parandusse. Tuli välja, et tegelt on viga vaid toitekas ning pean lihtsalt uue ostma. Lisaks sellele lasin neil 19,99 eest arvuti ära puhastada ja teha mis vaja, et ta kiirem oleks.
Seega pidin arvuti sinna jätma ja paar päeva ilma temata hakkama saama.
Reedel suurt midagi muud ei olnudki, J tuli ka üheks päevaks siia.

Laupäeval käisime kõik koos Bostonis. Ilm oli lihtsalt nii ilus! Auto asemele läksime bussiga, just selle mõttega, et ma õpiks süsteemi ära ja oskaks ühistranspordiga liigelda. Ja see on imelihtne! Sõiduks kulub a'la 15 minutit(olenevalt liiklusest muidugi), pileti asemel on charlie card, mille lased läbi masima ja volaa. Selle kaardiga saad sõita nii T'ga(ehk siis metroo) kui ka bussidega. Väga mugav! Pileti hind on vist u 1,50 ma täpselt ei teagi, igatahes väga hea ja odav ning sõida kuhu tahad! Ning ma isegi ei pidanud seda kaarti ostma, sest eelmine au pair jättis mulle enda oma, kus oli peal u 45 doltsi. Milline luksus :)
Niisiis, Bostonis läkmsime sööma, käisime natuke shoppamas ja jalutasime niisama ringi. Mina sain endale uued trennitossud ja ühe tavalise valge kampsuni.
Ja meie ajastus oli ideaalne, sest kui ühe paiku koju liikusime, siis muutus ilm jahedaks, päike kadus ära ja minut pärast koju jõudmist hakkas sadama. Ideaalne lihtsalt:) 






 Bostoni kuulsaim shoppamis tänav-Newbury Street. Mood on seal! Ja mulle nii meeldib! Kõik poe esised on nagu eraldi vaatamisväärsused, nii ilusti ära kaunistatud ja lilled õitsevad ja ohh, nii lahe !
 Bostoni kõrgeim/uueim ehitis.


Koju jõudes läksid lapsed natukeseks magama ja meie M'iga käisime poodides kraami ostmas. Nimelt oli M'il õhtul kodus pidu.
Niisis, minu õhtu möödus teleka ees, sest arvutit mul ju polnud. Ja nii ma vaatasingi TERVE õhtu vaid telekat.

Pühapäeval oli emadepäev. Midagi erilist ma välja ei suutnud mõelda, seega läksime ostsime A ja O'ga lilled ja koogi. Ning M oli nii õnnelik:)

 Ülemisel pildil on tüdrukute lilled ja alumisel minu kingitus M'ile.

Hiljem käisin korra poes, et osta mineraalmeiki. Ostsin päikesepuudri, pintsli ja peitepulga/kreemi. Kokku läks 32 doltsi.  Hiljem muidugi avastasin, et see puuder on ikka liiga tume mu jaoks. Nüüd ei teagi mida teha sellega:/
Pärast seda läksime kaubanduskeskusesse. M'il oli uusi tööriideid vaja. Mina ostsin vaid uued päiksekad(10doltsi).
Tagasi tulles käisime kiirelt Paneras jälle söömas ja siis viis M mind D juurde, kust suundusime edasi Bostonisse. Nimelt oli D leidnud, et MIT'is on mingi tasuta üritus.  Üldiselt oli väga lahe, aga ma olin nii vässu, et suurt rõõmu ei tundnud millestki. Pilte ka teha ei saanud, sest unustasin kaamera koju. Aga vaade sealt Bostonile on lihtsalt niiiii ilus! Ja tänu sellele üritusele oli isegi sild tuledega ära kaunistatud. Pilte üritusest näete SIIT.
Ja muidugi helistasin ma oma emmele ka päeval :)

Esmaspäeval oli mul igasugune tuju kadunud. Esiteks olin ma väsinud,väsinud ja peale selle polnud mingit tuju olla ja teha.
AGA
Otsustasin teha tiiru vene poodi, millest olin varem LCC kodulehel lugenud. Õnneks ei asu see üldse kaugel, sõiduks kulus a'la 15 minutit kui sedagi. Ja kui ma sealt uksest sisse astusin... no tegelt, ma ei pidanud uksest sissegi astuma, sest juba paksud  venepaabuskad reetsid poe olemust. Igatahes, no nagu oleks naaberriigi uksest sisse astunud. Vene raadio, teenindajad räägivad vaid russiat, isegi LÕHN oli õige! Ja ma leidsin kohukesi!!!!!!

Ja leiba!!!

Ja KILU! Po-Tallinski kilu lausa !
No tegelt ma pole ju üldse suur kilu sõber, aga ma lihtsalt PIDIN selle ostma :)

Oleks te mind näinud, ma särasin omaette! Ning mu pahast tujust polnud ka jälgegi!
Ja oleks te mind veel siis näinud kui ma poest välja jalutasin ja kotist kohukese krabasin(mida siin muideks tõlgitakse kui cheesecake dessert) ning sellest esimese ampsu võtsin! Maitse oli õige, välimus oli õige, no tõeline kohuke! Oh, kodu polegi nii kaugel:) !
Õhtul tegin M'ile kiluvõileiba, talle maitses. No vähemalt ta ütles, et maitseb.

Teisipäeval oli lastel lühike päev. Ja ei aeg rutem mööduks läksime Museum of Science'sse. Kahe paiku läksime D juurde, jätsime auto sinna, jalutasime linna ja läksime rongile. Vahva, minu esimene T sõit. Ja polegi sugugi keeruline. Peaasi et tead kuhu lähed. Ja kõik need rohelised, sinised, orantsid liinid+ B C D E jms, mis mulle algul arusaamatust valmistasid.. no pole ju keeruline.
Muuseum ise on väga lahe! Ja suur! Meil oli aga ülimalt vähe aega, sest seiklemine sinna võttis oma aja ja nad sulgevad juba kell 5. Aga õnneks on meil liikmekaart ja saame iga kell tagasi minna.









Mingi aeg lähme kindlasti ka ilma lasteta, et ikka süveneda asjadesse. Sest lastega pead paratamatult kogu tähelepanu neile pöörama, et nad ära ei kaoks ja lollusi ei teeks.
Enne äraminekut tuli D'l mõte, et sööks kõik koos õhtust kusagil. Mõte arenes ja arenes, lõpuks lõpetasime seitsmekesi(meiega liitusid M ja DB<- D hostmom) Newtoni T-stationi dineris. Väga lahe koht ! Ja väga-väga tore õhtu:) Kõigile meeldis! Elagu Ameerika!

Kolmapäeval käisime jälle A viiulis. This time ei mingit kummikute kaotamist ega otsimist. Õhtul läksin D juurde filmikale.
Neljapäev möödus vaikselt, õhtul käisime Iiri pubis söömas.
Ja täna, reedel, pole midagi märvimisväärset toimunud. J'l käisime vaid lennujaamas vastas. Aa, ei, A'l on täna sünnipäev ju! Piiga sai meil 9 aastaseks nüüd. Hommikul äratasime ta laulu ja hommikusöögiga voodis ülesse.
Ning varsti lähme Tai restotrani õhtust sööma, D liitub ka meiega. Hiljem vaatame arvatavasti mingit filmi ja nii see reede õhtu möödubki.

Aeg läheb niii kiiresti, et kohutav.

Ja üleüldse on täna niii hea päev olnud! Plaanime oma nv New Yorgis, mis leiab aset juuni lõpus ja mis saab olema SIGAHÜPPERSUPPERMEGALAHE ! Nii ideaalne lihtsalt! Ohhhh, ma ei jõua ära oodata :)


Jah, ma olen nii õiges kohas ja nii õigete inimestega!

Ps! Ma tegin seda postitust 2 päeva. Alustasin juba eile päeval, aga lihtsalt väsisin ära ja otsustasin iluune kasuks.

Oleks vaid ilmad juba soojemad....


No comments:

Post a Comment