Nii väga tahtsin, et saaks vanade asjadega ühele poole ja teile lõppeva aasta parimaid hetki ka pildis näidata, aga ajaga pole mul vist kunagi head suhted olnud, seega lükkan selle juba hoogsasti uue aasta lubaduste varna.
2011 oli minu jaoks suurte muudatuste algus.
Pakkisin osakese elust kohvrisse, jätsin maha oma pere ja lähedased, sirutasin tiibu ja lendasin üle ookeani leidmaks maailma ja iseennast.
Sain osakeseks ühest pisikesest perest, kes armastab mind taevani ning kelle vastu on mul täpselt sama tugevad tunded.
Leidsin kuhjaga armsaid sõpru, üks erilisem kui teine.
Kohtasin imelisi inimesi, keda ma ei pruugi enam kunagi näha, kuid kes jätsid musse sügavame jälje kui arvata oleksin osanud.
Tuli tagasi lootus, et maailm siiski on üks ilus paik!
Viisin täide oma unistusi, olgu need siis materjaalsed või mittematerjaalsed. Minu unistused.
Õppisin tundma iseennast ning mind ümbritsevat.
Mõistsin kui suur maailm tegelt on ning mis tal pakkuda on. Tuleb vaid uskuda ja unistada ja tegutseda. Miski pole võiamtu! Imesid sünnib neile, kes julgevad unistada !
Muidugi ei olnud kõik nii ilus ja lilleline.
Kindlasti tegin haiget inimestele, kellele ma seda kõige vähem teha sooviks. Murdisn lubadusi, vedasin alt, olin viha ja pisarate põhjuseks.
Ja ma ise. Olen olnud tülis ja sassis ja segaduses ja vihane ja kurb ja pettunud. Iseenda peale. Iseendaga.
Aga ma lohutan end mõttega, et see ongi kasvamine.
Siiani laiutab mu ees suur punane küsimärk, must auk, udu-sudu, mis edasi, kuhu edasi. Sest nagu ma ütlesin, võimalusi on nii palju, nii palju! Ja otsuste tegemine pole kunagi mu tugev külg olnud.
Asju, mida sel aastal esimest korda proovisin, oli piisavalt. Ja ma isegi ei hakka üritama neid kõiki siia üles loetlema. Sest enamus neist oligi ju uus! Need 9 kuud siin Ameerikas ongi uus !
Erilised suhted tekkisid Kanadaga. Tõesti, e r i l i s e d ! Esmalt Niagara ning siis Montreal.
Bahama, mu armas Bahama, kuhu jätsin killukese oma südamest.
New York. Kust antud hetkel seda kokkuvõtet kirjutangi. Brooklyni kortermaja kaheksandalt korruselt, korterist nr 803.
Boston, mu Boston !
Mida oodata uuelt aastalt, uuelt alguselt nagu inimesed seda nimetada armastavad? Antud hetkel ma tõesti ei tea. Soovide, lubaduste nimekirja pole ma siiani jõudnud teha. Kas teengi.
Naeratada, muretseda vähem, tegutseda rohkem. Ma ei saa lubada, et olen parem inimene, parem sõber. Sellised asjad ei käi ju üleöö. Et hakkangi nüüd uue numbriga uueks inimeseks. Ma olen ikka mina, oma hea ja veaga.
Sulle, armas sõber, soovin rohkelt kordaminekuid, unistuste täitumisi ja õnne-armastust! Nii lihtne see ongi!
Kohtume uuel aastal,
Armastusega,
Maarja
No comments:
Post a Comment