Egas muud midagi, Kanada on ju tore riik mõistliku ea piiranguga. Riidesse ja ööelu nautima!
Laupäeva hommikul käsutati meid juba varakult üles, ees ootas paari tunnine tuur linnas. Õnneks siiski bussituur. Õnneks niivõrd kuivõrd eksole. Kui ikka tervis ei kannata, siis pole just mahti giidi juttu kuulata ja aknast välja piiluda.
Ilm oli ka üsna krõbe. -8 kanti. Talve kohta pole see ju hullu midagi, aga kui oled pikalt soojaga harjunud, siis on ka see -8 paras katsumus.(Täna oli meil näiteks taas 14 kraadi sooja)
Ülejäänud aja olime vabad. Sõime Katharinaga Hinna linnas lõunat, avastasime Mile Endi, sõime maailmaparimaid värskeid bageleid, jõime kohvi sotsiaalmaailmas ja nautisime euroopalikku õhkkonda, mida Montreal meile pakkus. Lihtsalt nii hea oligi. Seltskond oli 5+, külmakraadid korvas päikese soe paitus, inimesed olid head ja armasd. And that's how it happened, Katharina fell in love with the city.
Pühapäeva hommikul jalutasime ringi vanalinnas ja sõime hommikusöögiks crepe'si. (Meie mõistes siis suuri pannkooke). Nii paganama hea.
Linna kohta veel. Montreal asub saarel. Valdavaks keeleks on prantsuse keel. Inglise keelega saab ka ideaalselt hakkama. Linn, kust leiad kõikvõimalikke kultuure. Tähtis lüli igasuguse kaubanduse seisukohalt. Ja väga euroopalik. Ja nende trepid. Mul on nii kahju, et ma neid rohkem üles ei pildistanud. Majade küljes on nii palju ägedaid ja armsaid treppe.
Mis minu jaoks uus, et Kanadalased tõesti ei salli States'e. Kui ma seda oma #2 kuulsin, arvasin, et see on vaid tema vaatevinkel. Aga ei. Kuulsime sama seisukohta veel mitmeid kordi nende kahe päeva jooksul.
Mis puudutab seiklusi Montreali ööelus, siis need on liiga head selleks, et teile neid avalikult rääkida. Tule ja küsi ja ma jutustan sulle loo...
Taaskord oli mu "puhkus" niivõrd hea ja armas. Lähme juba suvel tagasi, sest need ilusad inimesed ja paigad väärivad taaskohtumist!
No comments:
Post a Comment